Mõttevahetusel tehti ettevalmistustööd Jõgevamaa kriisireguleerimisplaani uuendamiseks. Selle eelduseks on uue riskianalüüsi tegemine. Lõuna-Eesti Päästekeskuse Jõgevamaa päästeosakonnas on juba valminud Jõgevamaa päästeala riskianalüüs, mida tutvustas vanemspetsialist Hannes Nigulas. Ta märkis, et analüüsi koostamisel kasutati Jõgevamaa päästeosakonnast, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudist, Maanteeametist, Lennuametist, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskusest ning teistest asutustest saadud andmeid. “Tõenäosuse järgi võiksid Jõgevamaal kõige sagedamini puhkeda tulekahjud elumajades ning seejärel põllumajandus- ja tööstushoonetes. Raskuseastmelt suuremateks õnnetusteks, mis võivad tuua kaasa inimkaotusi, on selle piirkonna jaoks aga rongiõnnetused, tulekahjud hoonetes, millesse pidevalt rohkesti inimesi koguneb, ning hooldusasutustes,” ütles Helmut Nigulas. Päästeala riskianalüüsi põhjal on Jõgevamaa ettevõtetest seal hoitavate ainete tõttu kõige suurem põlenguoht ASis Werol Tehased, Tabiveres asuvas puhastus- ja pesemisvahendeid valmistavas ASis Mayeri Industries ning firmade Agrochema ja Kemira GrowHow ladudes. “Ka suurematel ettevõtetel peaks olema oma kriisiplaan,” lausus maasekretär Henri Pook. Jõgevamaa kriisikomisjoni esimees maavanem Aivar Kokk toonitas, et Jõgeva-Põltsamaa gaasitorustiku väljaehitamine, raudteeharu ehitamine Painkülla ning ASi Werol Tehased tootmismahtude kasv on tegurid, millega peaks arvestama ka maakonna kriisireguleerimisplaani uuendamisel. Samuti tuleks tema sõnul juba praegu mõelda sellele, missugused riskid võib kaasa tuua tulevaste Peipsi sadamate valmimine. JAAN LUKAS
22.10.2007
blog comments powered by Disqus
