Mõttevahetusel tehti ettevalmistustööd Jõgevamaa kriisireguleerimisplaani uuendamiseks. Jõgevamaa kriisikomisjoni aseesimees, maasekretär Henri Pook märkis arutelu sissejuhatuseks, et igal aastal on vaja uuendada maakonna kriisireguleerimisplaani ning enne seda teha ka uus riskianalüüs. Lõuna-Eesti Päästekeskuse Jõgevamaa päästeosakonnas on juba valminud Jõgevamaa päästeala riskianalüüs, mida tutvustas vanemspetsialist Hannes Nigulas. Ta märkis, et analüüsi koostamisel kasutati Jõgevamaa päästeosakonnast, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudist, Maanteeametist, Lennuametist, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskusest ning teistest asutustest saadud andmeid.
“Tõenäosuse järgi võiksid Jõgevamaal kõige sagedamini puhkeda tulekahjud elumajades ning seejärel põllumajandus- ja tööstushoonetes. Raskuseastmelt suuremateks õnnetusteks, mis võivad tuua kaasa inimkaotusi, on selle piirkonna jaoks aga rongiõnnetused, tulekahjud hoonetes, millesse pidevalt rohkesti inimesi koguneb, ning hooldusasutustes,” ütles Hannes Nigulas.
Kriisiplaan ka ettevõtetele
“Päästeala riskianalüüsi põhjal on Jõgevamaa ettevõtetest seal hoitavate ainete tõttu kõige suurem põlenguoht ASis Werol Tehased, Tabiveres asuvas puhastus- ja pesemisvahendeid valmistavas ASis Mayeri Industries ning firmade Agrochema ja Kemira GrowHow ladudes.”
“Ka suurematel ettevõtetel peaks olema oma kriisiplaan,” lausus maasekretär Henri Pook.
Mõttevahetusel osalenud Jõgevamaa kriisikomisjoni esimees maavanem Aivar Kokk toonitas, et Jõgeva-Põltsamaa gaasitorustiku väljaehitamine, raudteeharu ehitamine Painkülla ning ASi Werol Tehased tootmismahtude kasv on tegurid, millega peaks arvestama ka maakonna kriisireguleerimisplaani uuendamisel.
“Samuti tuleks juba praegu mõelda sellele, missugused riskid võib kaasa tuua tulevaste Peipsi sadamate valmimine,” lisas ta.
Kuremaal toimunud mõttevahetusel osalesid ka paljud Jõgevamaa omavalitsusjuhid.
“Ka igal omavalitsusel oleks tarvis oma territooriumi kohta riskiplaan koostada. Teatud plaan on meie vallal ka olemas. Muu hulgas käsitleb see inimeste majutamise ja toitlustamise korraldamist õnnetuse puhul,” teatas Tabivere vallavanem Aare Aunap.
Ühtsetel alustelLõuna-Eesti Päästekeskuse kriisireguleerimise büroo juhataja Arvi Uustalu rõhutas oma ettekandes päästekeskuse ja Jõgevamaa häid koostöösuhteid.
“Selle tõestuseks on mitmesugused õppused,? ütles Uuustalu. ?Peame vajalikuks, et riskialane tegevus toimuks ühtsetel alustel kõigis kuues Lõuna-Eesti Päästekeskuse piirkonda kuuluvas maakonnas. See võimaldab võrrelda erinevate maakondade riskianalüüse ja välja selgitada, kui suured on tõenäosused mitmesuguste õnnetuste toimumiseks erinevates maakondades ning missugused võivad olla nende õnnetuste tagajärjed.?
?Mõttevahetusel moodustati ka erinevatele valdkondadele spetsialiseerunud töögrupid, kes edastavad oma seisukohad maavalitsusele, et nende põhjal koostada uuendatud riskianalüüs ja kriisireguleerimisplaan,? ütles maasekretär Henri Pook.
Maavanem Aivar Kokk kinkis Kuremaal maavalitsuse nimel Jõgevamaa kriisikomisjoni juhtivatele liikmetele maakonna sümboolikaga vestid, mis võimaldavad nendel isikutel kriisiolukorras kõigile hästi nähtavad olla.
JAAN LUKAS
