Laagrilisi oli kokku 28, nende vanus jäi 5 ja 12 eluaasta vahele ning pärit olid nad Kuremaalt, Tormast ja Jõgevalt. Elati endises Kuremaa tehnikumi ühiselamus, käidi kolm korda päevas lasteaiamajas söömas ning tehti spordihoones ja õues kaks korda päevas trenni. Kolmandaks trenniks võis lugeda õhtuse ujumaskäigu.
Alljärgnevalt läbisegi Janely, Liisi, Ly, Malle-Mari, Kadi, Kelly-Kimberly, Ruthi, Marise, Kristiina, Ragnari, Egerti ja Urmo esimesed laagrimuljed.
“Trennis õpime, kuidas palli lüüa ja vastu võtta.?
“Jookseme ka.?
“Kõige rohkem meeldib meile rahvastepalli mängida.?
“Vahel on poistel ja tüdrukutel trenn koos, vahel eraldi.?
“Süüa saame küll hästi.?
“Ujumas käime ka iga päev.?
“Vesi on soe, 21 või 22 kraadi.?
“Seltskond on tore. Suuremad ja väiksemad saavad omavahel üldiselt hästi läbi.?
“Kõige vahvam ongi üksteisel ühikatubades külas käia.?
“Ega öörahust küll suurt ei hoolita.?
“Pärast õhtusööki tuleb päeva kõige tähtsam osa: poeskäik.?
“Põhiliselt ostame sealt rämpstoitu.?
“Tegelikult ostetakse kõige rohkem juua: trennis kaotatud vedelikuvarud vajavad ju taastamist.?
Seletamist paljuKuigi küsimus “Kas me täna poodi ka läheme?? oli paljudel juba hommikul ärgates huulil ning õhtul tuli treeneril lapsi oodates vaat et tund aega poeuksel passida, said lapsed tegelikult vaatamata oma noorusele väga hästi aru, milleks nad laagrisse olid tulnud. Trenni tehti päris suure isuga ja väga kõvasti tagant torkida treeneritel neid ei tulnudki.
“Seletada tuleb nii väikestele küll väga palju,? tõdes esimest korda treeneripõlve maitsnud Liina Annok ? Kuremaa spordikooli neidude võrkpallivõistkonna üks alustalasid, kes kohe-kohe lõpetamas Jõgeva Gümnaasiumi. “Nii et kannatust peab nendega olema. Oma peaga ma siiski midagi välja mõtlema ei pidanud, jälgisin ainult põhitreener Raivo Trallat ning näitasin tüdrukutele tema pakutud harjutusi ette.?
Tulevikus tahabki Liina treeneriks saada: seda ametit peab ka tema isa. Võrkpall on aga tänu pikale harrastamisele saanud tema lemmikalaks.
“Mida paremini sul ühel alal minema hakkab, seda rohkem see sulle meeldib,? kinnitas Liina. “Eks lastelgi tuleb treenimistuju ikka üleval hoida, siis arenevad nad kiiremini.?
Korvpallipoisid harjutasid teise Jõgeva Gümnaasiumi abituriendi Kait Koppeli käe all. Kait on Jõgeva väikseid korvpallipoisse treeninud juba möödunud sügisest saati ning saanud tänu vastava eksami sooritamisele ka juba litsentseeritud treeneriks. Õpinguid tahaks ta jätkata küll hoopis füsioteraapia erialal, ent ka kehakultuuriõpingud pole välistatud.
Õige aeg alustada?Lapsed on oma vanuse kohta väga tublid,? kiitis laagri kasvataja Ester Orav. ?Esimesed kodu- ja emmeigatsuse märgid ilmnesid väiksematel alles teise päeva õhtuks. Aga eks siis haarati kodunt kaasa võetud karumõmm kõvemini kaissu. Tore, et keegi üldse ka nii väikestega tegeleb: sellises vanuses lastelt suuri saavutusi veel oodata pole ja ega neid siis tavaliselt eriti treenida ka taheta.?
Kuremaa spordikooli treeneri Raivo Tralla arvates olid need lapsed, kes ülemöödunud nädalal Kuremaal oma esimesed laagriristsed said, just parajas treeningutega alustamise eas.
?Varakult alustades saab aegsasti selgeks, missugune ala lapsele tegelikult sobib ja missugune mitte,? ütles Raivo Tralla. ?Ka võistkonna kujunemine on valutum ja tulemuslikum, kui ühiseid treeninguid alustatakse varakult.?
Kui Tralla kümmekond aastat tagasi korvpallipoiste treenimist alustas, poleks ei tema ega ka poisid uneski ette näha osanud, et nad kunagi Eesti meistriteks tulevad. Aga ometi tuldi ja koguni kahel aastal. Nüüdseks on Tralla ja ta kolleegide käe alt tulnud juba kümmekond meistriliiga mängijat.
?Aga alustada tuleb varakult,? kordas Raivo Tralla. ?Näiteks selle laagri tüdrukute hulgas näen juba selgelt järelkasvu meie edukale võrkpallinaiskonnale.?
Suve jooksul peaksid kõik Kuremaa spordikooli treeningurühmad korda kolm treeninglaagris käia saama. Kõige pisemate teine laagriaeg algab juba 2. juulil. Vanematel, kel huvi lapse treeninglaagrisse saatmise vastu, tasuks ühendust võtta Kuremaa spordikooliga.
RIINA MÄGI
