Lugemispesa on teisiti öeldes lugemisnurk ehk paik, kus on käepärast raamatud ja kus on loodud tingimused, et end nende seltsis mõnusalt tunda. “Lugemispesa” nime kandva lugemisnurkade loomise projekti käivitas möödunud aastal Eesti Lugemisühing. Projekti käigus koolitati välja sadakond lasteaia- ja kooliõpetajat, kes omakorda hakkasid koolitusi läbi viima maakondades. Kui Kuremaa Lasteaed-Algkooli tuli projekti tutvustav elektronkiri, oli õpetaja Inge Keskküla see, kes oli nõus n-ö härjal sarvist haarama ja vastavale koolitusele minema. Aga valmis lugemisnurk kogu lasteaed-algkooli personali ühise jõupingutuse tulemusena.
“Kui mujal koolides ja lasteaedades on lugemisnurgad tehtud klassi- või rühmaruumidesse, siis meie otsustasime teha ühe üldkasutatava lugemisnurga. Õnneks sai vald meid ka remondi osas aidata,” ütles Inge Keskküla.
Selles trepikoja ja klassiruumide vahelises koridorisopis, kus üleeile lugemispesa avati, oli varem tavaline diivani ja hiina kasega puhkenurk, kus valgust pealegi õige napilt. Nüüd on ruumil värske ilme, valgust on seal lugemiseks piisavalt ja istumiseks on võtta vahvad isetehtud tumbad. Kakskümmend tumbat saadi nii, et telliti vastavast firmast vajaliku suurusega vahtkummikuubikud ja kaeti need ise riidega. Idee tuli õpetaja Riina Trallalt, tehnilise lahenduse nuputas välja lapsevanem Andrei Vandler ja teostajateks ehk õmblejateks oli kogu lasteaed-algkooli naispere. Tumbad on kerged ja universaalsed: lapsed saavad nende abil lugemisnurga kujundada just selliseks, nagu parasjagu tahavad. Kes istudes lugeda ei taha, võib näiteks endale tumbadest lamamisaseme laduda.
Uksed lahti
Üleeilsel avamispeol rääkis Inge Keskküla lugemispesa sünniloost ning tutvustas lastele lugemispesa kasutamise reegleid, riiulitele välja pandud raamatuid ja lugemispesas toimuvaid üritusi. Lähema aja tegemised on seotud põhiliselt kolme nimega: Taani muinasjutulooja Hans Christian Anderseniga, kelle sünnist möödub aprilli algul 200 aastat, üle ilma tuntud loodusraamatute autori, 7. jaanuaril 80 aastaseks saanud Gerald Durrelli ning Eesti loodusuurija ja fotograafi, 29. jaanuaril 70 aastaseks saava Fred Jüssiga. Fred Jüssi lugu tema esimesest kohtumisest valge vesiroosiga loeti ette avamispeolgi. Pärast meisterdasid lapsed aga koos täiskasvanud juhendajatega paberist vesiroose, mis kinnitati sinise paberjärve pinnale. Ühistaies on plaanis saata Endla Looduskaitseala poolt välja kuulutatud veemaailma-teemalisele kunstikonkursile.
“Lugemispesa üritustel püüamegi me selle poole, et ettelugemisele lisanduks mõni muu etteloetust lähtuv tegevus: autori tutvustamine, filmivaatamine või mis iganes,” ütles Inge Keskküla.
Tema sõnul on Kuremaa lasteaed-algkooli eeliseks mitte ainult üksmeelne kollektiiv, vaid ka see, et samas majas tegutseb külaraamatukogu.
“Raamatuid hakkamegi lugemispessa tooma raamatukogust. Väike risk ju on, et mõni raamat siit “minema kõnnib”, aga loodame, et seda siiski ei juhtu,” ütles Inge Keskküla. “Uks raamatukogu ja kooli vahel on, piltlikult öeldes, alati avatud, nii et nüüd võivad lapsed valida, kas tahavad lugeda raamatukogu vaiksemas või lugemispesa veidi saginarohkemas keskkonnas.”
Esimesse väljapanekusse valis Inge Keskküla Anderseni, Durrelli ja Jüssi raamatuid, aga ka selliste inimeste kirjutatud raamatuid, kes on tuntuks saanud mingil muul, mitte kirjanduse alal. Nii võis riiulilt leida teatrimees Peeter Volkonski, laulja Siiri Sisaski, loomaaiadirektor Mati Kaalu, kunstnike Piret Raua, Ilon Wiklandi ja Edgar Valteri ning teistegi raamatuid.
Lugemisharjumus puudub
“Lugemispesa” projekti käivitas Eesti Lugemisühing selleks, et üha rohkem arvuti ja teleka külge klammerdunud lapsed taas raamatu ja lugemise juurde meelitada. Lugemisühingu uuring näitas nimelt, et 80% õpiprobleemidest on seotud lugemisraskustega: kui lugemine edeneb vaevaliselt, ei jõua tekstis sisalduv sõnum hästi kohale ja teadmiste omandamine takerdub.
Seda, et paljudel lastel tänapäeval lugemisharjumus puudub, möönsid ka Kuremaa õpetajad. Trükistest “istuvad” lastele näiteks rohkem koomiksiraamatud. Viimase aja “hitiks”, mida kõik raamatukogust taga otsivad, on aga kujunenud Andrus Kiviräha Limpa-raamat, mis võlgneb oma menu eelkõige samanimelise limonaadi populaarsusele.
Kuigi lugemispesa abil loodetakse Kuremaa koolis laste raamatuarmastust suurendada, ei kavatse keegi neid arvutitestki suisa eemal hoida: arvutiõpetuse tunnid toimuvad seal ikka edasi.
“Me ise naerame, et meil on nagu mingi eliitkool: algklassilapsed saavad nii arvuti- kui ka majandusõpetust ning käivad lisaks sellele veel kord nädalas tasuta ujumas. Kuigi arvuti- ja majandusõpetus toimub ringitöö raames, ei jää peaaegu keegi sellest kõrvale,” ütles õpetaja Riina Tralla.
Vähe on kooli 21 õpilase hulgas neidki, kes kohe pärast tundide lõppu koju kiirustavad. Enamik on ikka ka pikapäevarühma aja koolis: teevad koolitükke, suhtlevad sõpradega, tegutsevad arvutiklassis või loevad. Viimast saavad nad nüüd teha ka vastses lugemispesas.
RIINA MÄGI