Kultuurkapitali maakondliku ekspertgrupi 5000-kroonise aastapreemia pälvisid rahvakultuuri alal Jõgeva kultuurikeskuse juhataja Airi Rütter ja Pala kultuurimaja direktor Tiina Loorand, kunsti alal Jõgeva Kunstikooli Avatud Stuudio, teatri alal Palamuse Amatöörteater ning spordi alal Jõgeva spordiklubi Tähe mäned?er ja saalihokitreener Marko Saksing. 10 000-kroonise elutööpreemia otsustas ekspertgrupp anda Jõgevamaa ja Eesti Metsaseltsi esimehele Kaupo Ilmetile.
Airi Rütteri möödunudaastastest tegemistest oli tähelepanuväärseim Riias toimunud ülemaailmse eestlaste kokkutuleku ESTO 2004 simmani lavastusgrupi juhtimine. Riias väliseestlastega tekkinud kontaktid olid “süüdi” ka selles, et Airit Kuremaal kultuurkapitali aastapreemiat vastu võtmas polnud: ta õpetab praegu nimelt rahvatantsu Austraalia eestlastele. Tiina Loorand on kultuurkapitali maakondliku ekspertgrupi esimehe Kalev Raudsepa sõnul kultuuritöötaja, kelle pärast mitu ümberkaudset omavalitsust Pala valla peale kadedad võivad olla: kultuurielu on seal sisukas ja kultuurimaja ei seisa õhtuti kunagi tühjana.
Pala vallavolikogu esimees Raivo Vadi kinnitas, et Tiinaga on neil tõepoolest vedanud.
“Minul on mälestusi vähemalt neljast aastakümnest Pala kultuurielus. Neist kahel esimesel aastakümnel jooksis Palalt läbi umbes kakskümmend kultuuritöötajat ja kahel viimasel on püsinud üks. Pole raske ära arvata, millised aastakümned on helgemad olnud. Mäletan hästi, kuidas Tiina 18-aastase värskelt keskkooli lõpetanud tütarlapsena 1983. aastal Tartust Palale tuli ja tükk aega tühjana seisnud kultuurimaja ukse taas lukust lahti keeras,” ütles Raivo Vadi ja soovitas Tiinalt endalt pärida, miks ta kõigi loogikareeglite vastaselt Palale pidama jäi.
Sellele küsimusele ei osanud Tiina paraku suurt midagi vastata, küll aga oli tal mõndagi rääkida selle kohta, mida kõike peab üks mujalt tulnud algaja kultuuritöötaja tegema, et kohalike inimestega “ühele lainele” saada ja nad uuesti kultuurimajas käima õpetada.
“Kõigepealt tuleb inimesi tundma õppida ja leida nende hulgast üles need, kes ürituste korraldamisel abiks oleksid ning kelle õhutusel üritustele tuldaks. Üksnes kuulutuse ülesriputamisest, et laupäeva õhtul on pidu, maakohas kindlasti ei piisa.
Ja siis tuleb veel mõistagi iseennast lõpmatuseni täiendada ja koolitada ning tõestada rahvale, et ka külakultuurimajas ei tarvitse pidu olla triviaalse süldipeo moodi, vaid võib olla korraliku tseremooniaga tasemel üritus,” ütles Tiina.
Pala kultuurielu “alustaladeks” on tema sõnul kujunenud rahvatants ja näitemäng. Need, kes taidlusringides osalevad, täidavad enamasti saali ka peoõhtute ajal.
“Kui kohvikklubi õhtut korraldan, võin kaheksa kuni kümme välja kujunenud laudkonda, kes niikuinii kindlalt kohale tulevad, juba peast kirja panna. Ülejäänud käivad väikeste variatsioonidega,” ütles Tiina, tunnistades, et iseenesest kultuurimaja õhtuti rahvast täis ei tule, vaid selle taga on tõepoolest aastatepikkune suur töö.
“Mõrv katedraalis”
Jõgeva Kunstikooli täiskasvanutele mõeldud Avatud Stuudio tähistas mullu oma kümnendat sünnipäeva. Kui kaua aega käidi kord nädalas eelkõige maalimas, siis viimasel ajal on stuudio pisut suunda muutnud ning keskendunud nahakunstile ja lühematele koolituskursustele. Nahakunsti suund tuli päevakorda seoses noore diplomeeritud nahakunstniku Ene Kõnnussaare Jõgevale tulekuga. Nahkehistöid sai näha juba Avatud Stuudio möödunudkevadisel näitusel. Toona meisterdati põhiliselt karpe ja märkmikke, sel hooajal tehakse kotte. Lühematest kursustest on korraldatud näiteks maakonna maanaiste ühenduse tellimusel peremärkide teemaline kursus, lähitulevikus õpetatakse maakonna Kodukandi ühenduse liikmetele arvuti abil väiketrükiste kujundamist.
Peatselt kaheksa-aastaseks saav Palamuse Amatöörteater andis möödunud aasta juunis-juulis Rehe-Möldri aida õuel kaheksa menukat “Tagahoovis” etendust. Katkendeid sellest Raivo Adlase poolt Oskar Lutsu jutustuse põhjal tehtud lavastusest mängis Palamuse trupp ka reedesel peoõhtul Kuremaal. Kui möödunudaastane tükk oli eelkõige naljatükk, siis tänavu alustati tööd väga tõsise materjaliga: Thomas Stearns Elioti näidendiga “Mõrv katedraalis”.
“Selle teksti poole pöörduma ajendas meid viimasel ajal Ervin Õunapuu ja teiste algatatud poleemika kiriku koha üle ühiskonnas. Nagu mõni aasta tagasi mängitud Ain Kalmuse “Juudaski”, annab ka “Mõrv katedraalis” kindlasti tugeva tõuke trupi vaimseks kasvamiseks. Mängida on seda plaanis Palamuse kirikus ja ka teistes Eesti kirikutes, kus teatritegemist sobivaks ja soovitavaks peetakse. Esietenduseni tahame jõuda aprilli lõpus ja juulis loodame lavastusega osaleda Tartus toimuval kristliku draama festivalil,” ütles Palamuse Amatöörteatri produtsent Tiina Tegelmann, kes on uue lavastuse juures ka lavastaja Raivo Adlase assistent.
Projekte kõikjalt
Nagu Airi Rütteritki, ei olnud aastapreemiat vastu võtmas ka spordimees Marko Saksingut, kes parasjagu Jõgeval Virtuses saalihokilahingut lõi. Kalev Raudsepp tõdes, et spordiklubi Tähe, mille tegemistes lööb kaasa väikelinna kohta tavatult suur arv inimesi ? umbes sada ?, on muutunud siinses spordielus suisa omaette nähtuseks. Elutööpreemia pälvinud Kaupo Ilmeti kohta ütles Raudsepp aga Julk-Jüri viisi, et kui neid hommikul üles lugema hakata, siis läheb Issanda päike enne looja, kui lugemisega ühele poole saab.
“Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp saab maakonna kultuuri- ja spordielu aastas toetada umbes 500 000 krooniga. Loodan, et see summa tulevikus suureneb ja peatselt valitaval uuel ekspertgrupil on võimalik natuke “lahkem” olla,” ütles Kalev Raudsepp, avaldades heameelt selle üle, et asjalikke projekte laekub ekspertgrupile juba enam-vähem kõigist maakonna omavalitsustest, mitte üksnes Jõgevalt, Põltsamaalt ja Palamuselt, nagu mõned head aastad tagasi.
Kultuurirahvale jagati reedel kiitust muulgi viisil. Kaheteistkümnel kultuuritöötajal, ringijuhil ja kultuuriseltsil oli au maavanem Aivar Kokalt ja maakonna rahvakultuuri spetsialistilt Janne Veeversonilt vastu võtta Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse tänukirjad ning väikesed kingitused. Autasustatuteks olid Palamuse rahvamaja juhataja Tiina Tegelmann, Põltsamaa kultuurikeskuse kunstiline juht Vilve Piht, Jõgeva kultuurikeskuse juhataja Airi Rütter, Pala Põhikooli direktor ja rahvatantsurühmade juhendaja Malle Weinrauch, maakonna möödunudaastase tantsupeo pealavastaja Meljo Kaaviste, Pala kultuurimaja direktor Tiina Loorand, Jõgeva kultuurikeskuse tantsustuudio juhendaja Merleen Läänemägi, Jõgeva linnavalitsuse kultuuritöö peaspetsialist Hele Tallinn, Kuremaa kultuuriseltsi Jensel eestvedaja Vello Pütsep, Torma vallavalitsuse arendusspetsialist Evi ?tukert, Põltsamaa käsitööselts ja Laiuse rahvatantsuselts Meie Mari.
Maakonna spordirahva autasustamisest tuleb juttu järgmises Vooremaas.
RIINA MÄGI