Kuremaa Mõisateatril on lavaküpseks saanud Arlet Palmiste kirjutatud ja lavastatud näidend „Priiusepäeva laulupidu. Maarahvast eestlasteks.“ Näitemängu mängitakse 26.–28. juunini Kuremaal mõisaaegses ait-kuivatis. 29. juunil aga Mustvee vallas Kääpa rahvamajas.
Arlet Palmiste ütles, et 150 aasta möödumine esimesest Eesti üldlaulupeost motiveeris teda sündmusele pühendatud lugu lavale tooma.
„Tegemist on kirjandusliku versiooniga. Mõnedki faktid vastavad tõele. Nii keeldus Liivimaa kuberner August von Oettingen algul laulupeo läbiviimaseks luba andmast. Mõisnikel oli laulupeo korraldamisel oma roll ja algul pidigi pidu tulema üsna saksapärane.
Oettingen esindabki etenduses saksameelselt mõtteviisi.
Eestimeelsetest arusaamadest lähtub rahvusliku liikumise juht ja ajakirjanik Johann Voldemar Jannsen. Oma vaadetelt kahe mehe vahepeale jääb esimese üldlaulupeo üks korraldajaid, vaimulik Adalbert Hugo Willigerode. Samuti on tegelaseks papa Jannseni tütar Lydia Koidula. Jannsenit püüame näidata ka mõneti Vargamäe Andrese sarnase mehena, kes nii endalt kui ka lähedastelt kõvasti tööd nõudis,” rääkis autor ja lavastaja.
Oettingeni kehastab etenduses Rein Karu, Jannsenit Kalle Jürgnes, Willigerodet Arlet Palmiste, Koidulat Enely Lepasepp, talupoegadest mängib Antsu Raivo Põldaru ja Annit Laile Sukk.
„Et laulupidu seondub koorilauluga, on meie etenduses kaasa mängimas ka Kääpa segakoor Serviti ja Äksi segakoor, mida mõlemat juhatab Ülle Sakarias,” lausus Palmiste.
„Koorid toovad lavale paljude lauljate energia, mis annab etendusele suursugusust,” lisas ta.
Pealkirja sai näidend lähtudes sellest, et ametlikult taotleti esimese eesti laulupeo läbiviimiseks luba tähistamaks viiekümne aasta möödumist Liivimaa talupoegade vabastamisest pärisorjusest 1819. aastal.
Kui Arlet Palmiste ja SA Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskuse töötaja Ivo Kiis läksid „Priiusepäeva laulupidu. Maarahvast eestlasteks” näidendile mängupaika otsima, jäi nende silm peatuma Kuremaa-Laiuse tee ääres enne veskit paikneval mõisaaegsel ait-kuivatil.
„Hoonet etenduse paigaks ette valmistades tegime korrastus- ja puhastustööd, pesime põrandad survepesuriga, ehitasime „lavaks” moodulpõranda. Elektritööd tegi Ivo Helm,” rääkis Kiis.
Tema sõnul peaks teatrisaali mahtuma istekohti saja ringis. Kuremaa Mõisateater loodi kaks aastat tagasi SA Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskus juhataja Tiina Tegelmanni algatusel.
Arlet Palmiste arvas, et näitemänguks kohandatud hoone sobiks tulevikuski kultuurisündmuste korraldamiseks.
JAAN LUKAS
