Kuremaa Enveko uus juht Marek Saksing peab tulevikuplaane

Jõgeva vallavalitsus kutsus ligi kuu aja eest tagasi valla aktsiaseltsi Kuremaa Enveko nõukogu liikme Marek Saksingu ja tegi talle seoses senise juhi Margus Manguse lepingu lõppemisega ettepaneku asuda Kuremaa Enveko juhatuse liikmeks. Nõukogus asendas Saksingut Väino Ling.


Uus juht on saanud ametis olla peaaegu kuu, teeb endale selgeks, milline on ettevõtte seisukord ja kujundab plaane edaspidiseks.
„Kuremaa Enveko (KE) on 100% Jõgeva vallale kuuluv ettevõte, osaühing, mille põhifunktsioon peaks olema tööde tegemine Jõgeva vallale, välja arvatud kanalisatsiooni ja veevarustuse tööd, mis läksid Jõgeva Veevärgile,“ selgitas Saksing.
„Praegu on ettevõtte peamine tegevusvaldkond maagaasi müük. Kuna Kuremaa Envekol on gaasitrassid, müüb Enveko Eesti Gaasilt tulevat gaasi edasi. See on praegu päris märkimisväärne maht. KE on palganud tööde- ja projektijuhiks Andrei Vandleri, kellel on kõik gaasitöödeks vajalikud litsentsid. Iseasi, kas see peaks olema peamine tegevusala,“ lisas Saksing.
Veel haldab Enveko Jõgeva valla kalmistuid. Püsilepingutest on praegu talvine teedekorrastus, mis tähendab lumekoristust, liiva puistamist ja muud sellist, ning Jõgeva valla heakorraleping, mis kestab 2020. aasta lõpuni.

Valla allasutus või ettevõte?

Ei ole saladus, et ettevõtte seisukord ei ole pärast valdade ühinemist ja veemajanduse andmist teisele ettevõttele kiita. Valla revisjonikomisjon nentis oktoobri lõpul koostatud revisjonaktis, et „reorganiseerimiste tulemusena on tekkinud olukord, kus ettevõtte finantsmajanduslik olukord on halvenenud ja võib veel halveneda. Seetõttu teeme vallavalitsusele ettepaneku hinnata, kas ja miks on vallale nii väheste võimalustega äriühingu omamine vajalik.“
Saksingu sõnul on uue juhtkonna nägemus, et valla kommunaalettevõte peab olema valmis kohe, kui kõne tuleb, töö ära tegema. „Et ei pea iga asja menetlema või hinnapakkumisi küsima ja ootama, kuidas keegi kuskil otsustab. Mitte nii, et kolm päeva ei saa inimene hoovist välja, sest puu on tee peale kukkunud,“ ütles Saksing. KE nõukogu esimees Andrei Fedossovski lisas, et teeaukude teemas saab ka Enveko kaasa rääkida.
„Kui omanik ei saa anda otse tööd oma ettevõttele, tekibki küsimus, kas see on vajalik või tuleks midagi muuta, aga seda saan öelda kuu või kahe pärast,“ ütles Saksing.
Abivallavanema Mati Kepi sõnul ei ole Jõgeva vald suur süüdlane. „Olen pikka aega selgitanud, miks vald ei anna otse teha neid töid, mida ta peaks kindlustama. 2017 muutus riigihangete seadus ja enam pole vahet, kas tööd saab valla äriühing või erakapitaliga äriühing. Reeglid on samad. Tuleb hanked korraldada ja seda iga töö peale. On need siis lumetõrje- või haljastustööd, mida võiks teha kommunaalfirma. Tõde selgub võisteldes erategijatega,“ selgitas abivallavanem. Ta tõdes, et valdade liitumislepingust tulenevalt läks veemajandus KE-lt ära, mis teebki firma toimetuleku keeruliseks.
„Arutatud on varianti teha Enveko valla allasutuseks, nagu näiteks Kuremaa ujula. Siis oleks selle eelarve osa valla eelarvest ja töid saaks otse anda,“ ütles Kepp.
„Aga seda kokkulepet volikogu tasandil ei ole. Vaatame siis, kuidas uus juhtkond plaanid paika paneb ja kuidas asjad minema hakkavad,“ nentis ta. Kepp lisas veel, et kuigi suure riigihankeseaduse vastuvõtmisest saab juba kolm aastat, oli vallavalitsus selle asemel, et KE olukorraga tegeleda, liiga kaua hõivatud ühinemisteemaga.

Uuel ja vanal samad seisukohad

Üsna samadel seisukohtadel on ka Kuremaa Enveko endine juhatuse liige, kolmteist aastat ettevõtet juhtinud Margus Manguse. Temagi arusaamise järgi asetas veeteenuse üleandmine Jõgeva Veevärgile Enveko täiesti uude olukorda. Tema ettekujutuse järgi peaks valla kommunaalettevõte tegelema kõigi muude kommunaalteenuste osutamisega vallas, peale selle veeteenuse osutamisega seotud töödega. Jätkusuutliku vee-ettevõtte jaoks on ka praegune Jõgeva vald tema arvates veel väike piirkond.
Enveko praeguse, nii-öelda peamise tegevusala, maagaasi müügi kohta ütles Manguse: „See on mahupõhine äri, kusjuures maht on ühe ettevõtte kohta ikka väga väike, alla miljoni m³ aastas ning annab kasumit ainult külmadel talvedel.“
Ka Manguse oli seda meelt, et pole mõtet pidada vallale kuuluvat osaühingut olukorras, kus see peab konkureerima oma valla tööde pärast teiste äriühingutega. „Milleks kohalikule omavalitsusele ettevõtte, mis käib enda elushoidmiseks üle Eesti kõikvõimalikke töid hankimas? Selleks on olemas piisavalt head eraettevõtted,“ lisas Manguse.
„Uus seadus on tobe,“ nentis ka Saksing. „Aga me proovime asju siiski lahendada. Volikogu liikmena saan kaasa rääkida konkreetselt. Kõigepealt on eesmärk firmast ettekujutus saada ja see toimima panna.“
Nõukogu esimehe sõnul otsitakse ka kõrvalt tööd, et mitte ainult valla turja peale jääda. „Põhimõtteliselt näeme, et Enveko tegutseb nagu kommunaalettevõte ikka. KE on praeguseks endiste valdade kommunaalettevõtetest ainuke. Palamuse Vallavara likvideeriti, Torma Soojus võeti üle. Veeteenused anti üle Jõgeva Veevärgile. Kalmistute haldamise pealt KE ju ei teeni. Meie eelis Jõgeva vallas on see, et saaksime kohalikena iga probleemiga kiiresti tegeleda. Sest enamik võõraid pakkujaid ei taha tulla hajaasustusega piirkonda midagi tegema, kui mujal ka tööd on. Ka näeksime hea meelega, et KE tegeleks valla kinnisvara haldamisega,“ ütles Fedossovski.

ANDRA KIRNA

OÜ Kuremaa Enveko

Tegevjuht Marek Saksing
Nõukogu esimees Andrei Fedossovski, liikmed Väino Ling ja Vello Lukk
Töötajaid 19–24, sõltuvalt hooajast

Tegevusalad:
Maagaasi müük, maa- ja vedelgaasiseadmete ning abiseadmete paigaldus, hooldus ja remont
Teede ja tänavate ehitamine, remontimine ja hooldamine
Elektritööd, heakorra- ning haljastusteenused
Kogumismahutite tühjendamine
Vee-, gaasi-, kütte- ja kanalisatsioonitorustike ehitus, hooldus ja remont
Kaeve -ja planeerimistööd
Kraanaga multilifti veoteenused
Septikute paigaldus

Käive on sõltuvalt aasta keskmisest temperatuurist jäänud
800 000–900 000 euro vahele.
Varasematel aastatel on Kuremaa Enveko kaudu veemajanduse infrastruktuuri arendamiseks piirkonda toodud raha 8,4 miljonit eurot, sellest 76% keskkonnainvesteeringute keskuse kaudu tulnud raha.

blog comments powered by Disqus