Kokku on tänavu Lätis esilinastunud seitse uut mängufilmi ja samal ajal, kui kultuuriminister peab ?Riia kaitsjaid? koguni rahvuskino taassünniks, ütlevad filmikriitikud, et selles pole näpuotsa täitki seda, mida kunstiks pidada.
Õigus on kõigil. Pole sugugi võimatu, et läti film peagi samasuguse populaarsuse saavutab kui kunagine kuulus Riia Kinostuudio. Viimasegi toodangust ei puudunud hollivuudlikud banaalsused, ometi oli ta täiesti nähtus omaette. Meiegi siin kaugel põhjas vaatasime läti filme ja sugugi mitte kadeduseokkata hinges.
Kõrgendatud pateetika, nõretav riigitruudus
“Riia kaitsjad? jutustab sõprusest ja armastusest vabadusvõitluse foonil. Esimene maailmasõda on lõppenud, Martins pöördub tagasi Elsa juurde. Nende laulatuse katkestab juba teist korda samas kirikus lahing. Otsustav võitlus, nii Elsa südame kui vastse Läti riigi eest, on alles ees, sest saksa sõjajõud vene kindrali Bermonti juhatusel kavatsevad Riiga siseneda. Noor Läti Vabariik loodab liitlasevägede abile, kuid need venitavad, lootes välja selgitada, kes on tugevam, ning toetada seda, keda soosib looduslik valik.
Filmi hakati näitama juba 11. novembrist, kuid filmile joosti sedavõrd tormi, et iseseisvuspüha puhul korraldati mitu lisaseanssi ka Kongressimajas.
Pidulikkus ja kõrgendatud pateetika, mida oli publiku hulgas lausa õhus tunda, räägib erilisest, lausa kadestusväärsest riigitruudusest mitte ainult etniliste lätlaste, vaid kõikide lätimaalaste hulgas.
Ilmselt istusid lätivastased ja venemeelsed 18. novembril oma kodudes vabatahtlikult luku taga, igatahes ei olnud neid näha pealinna avalikes paikades laiutamas. Seevastu vene keelt kõnelev noor pere, puna-valge-punane lipuke pesamuna käes, oli piduliste hulgas tavaline nähtus.
Kirurgist president on piisavalt hea
Film, mis jookseb Läti parlamendis, pole aga eelkirjeldatust sugugi parem ega halvem. Liiati arvavad paljud parlamentäärid ennast mitte üksi Riia, vaid kogu Läti kaitsjateks. Igatahes on riigis veel jõulueelsel ajal vahetumas valitsus, sest peaminister Kalvitis on poliitilises mõttes nii tühi kott, et teda on juba teist poolikut ametiaega kunstlikult püsti hoidnud neli oligarhvaala.
Rääkides veelkord “Riia kaitsjatest?, oli üks suuremaid silmanikastajaid Karlis Ulmanist kehastanud leedu näitleja väline sarnasus sellesama Kalvitisega.
Kuulates aga president Valdis Zatlersi iseseisvuspäevakõnet, pole sugugi kindel, et riik vajaks hetkel psühhiaatrist presidenti, vaid võib-olla on just kirurg, kes samuti arstivande andnud, võimeline haiget riiki otsustavalt skalpelli sisse lüües kõige paremini aitama. Vaevalt, et Kalvitis, kuigi ta Zatlersi patsient on olnud, veel kolmanda võimaluse valitsust moodustada saab.
Presidendi väitel saab praegust tõbist moraalset keskkonda tervendada vaid ühiste jõududega, mis maa- ehk siis lätipäraselt päikesekeeli peaks tähendama opositsioonilise Uue Aja kaasamist uude valitsusse. Et Rahvapartei reiting on tormiliselt langenud, on tõenäoline, et võimaluse uue valitsuse moodustamiseks saabki Uus Aeg, kes on peaministri kandidaadiks välja pakkunud Europarlamendi saadiku, endise rahandusministri Valdis Dombrovski.
Pealegi on Rahvapartei ja Uus Aeg Europarlamendis samas fraktsioonis ja esindavad mõlemad justkui parempoolseid konservatiivseid jõude.
Riia, Baltlandi pealinn
Igatahes teevad lätlased meile endiselt silmad ette mitte üksi filmitööstuses, vaid ka ühiskonna sisevõitluses. Nii, nagu me ennast Vabadussõjas Läti vabastajateks peame ja Eesti pool vaat et tänaseni solvunud on, et eesti sõdalasi omal ajal Riiga marssida ei lastud, ei ole meil aimu ka nendest pahandustest, mis lätlastele kaela tõi Esimese ilmasõja kaotanud baltisakslaste sisemine usk sellesse, et just Riia on Baltlandi pealinn.
“Riia kaitsjad? on küll vormilt suur ja sisult õõnes, teostuslikult pisut tugevam ja kirjanduslikult pisut nõrgem film kui meie “Nimed marmortahvlil?, kuid olgem ausad, ega vana hea “Kuradi teenrite? vastu, mida mäletame Riia kinostuudio kuldajastust, saa kuidagi.
President Zatlersil on õigus, et kodumaa algab südames ja kodumaaarmastust ei saa nagu ajalehte postiga koju tellida, vaid seda saab igaüks otsida vaid iseenda sees.
President usub, et need euroopalikud väärtused, mis on lätlasi juhtinud läbi ajaloo, ei muutu iga uue valitsusega.
Mõeldes filmile, mis küll oli pisut liiga läägelt neljamusketärlik ja kus lõviosa ajast tuli vaadata näitlejate poriseid nägusid, tuleb siiski tunnistada, et see sisaldas ka kadestamisväärselt suurt annust puhast patriotismi. “Hea toitumus ei sünnita ideaale,? väitis Zatlers, otse vastupidi, hoopis ideaalid on need, mis tagavad tegeliku toimetuleku ja teevad inimesed õnnelikuks.
JAANIKA KRESSA
