Ürituse alapealkirjaks oli sel aastal ?Ilus praht,? mis keskendus keskkonnateemale. Eesmärk oli juhtida tähelepanu jäätmete ümbertöötlemisele ja taas kasutusse võtmisele. Jõgeva kunstikooli direktor ning EPKF 2007 projektijuht Anne Nurmik seletas, et tänapäeva noortel ei ole veel õiget ettekujutust, miks peab prahti sorteerima.
Festivali korraldamiseks oli Jõgeva kunstikool kokku pannud 19-liikmelise meeskonna, kuhu kuulusid vaid kolm õpetajat. Ülejäänud olid õpilased ja vilistlased. Lisaks kuulus meeskonda ka praegu kunstikoolis töötav taanlannast vabatahtlik.
Traditsioon ja osalejad
Festivali korraldamine sai alguse aastal 2001. Kuna tol aastal oli Jõgeva kunstikool Eestis noorim, siis tekkis soov saada tuttavaks teiste kunstikoolidega. ?Selleks, et saada võimalikult palju infot teiste koolide kohta, tuli korraldada selline üritus, kus igaüks saaks näidata, mida ta oskab,? selgitas festivali mõtet projektijuht. ?Noortele on see heaks praktikaks ja võimalus ennast milleski realiseerida,? lisas Nurmik. Sel aastal osalesid EPKF?il Iisaku, Tartu, Jõgeva, Käina, Lihula, Märjamaa, Toila Võru ja Narva kunstikoolid, Paide Huvikeskus ning ka Kaarina kool Soomest. Direktor Nurmiku sõnul oli siiski osalejaid liiga vähe, tema arvates oleks võinud välisriikide koole rohkem olla.
Prahist tarbeesemed ja rõivad
Üritus algas juubeliaasta puhul piduliku rongkäiguga ning avamine toimus spordihoones ?Virtus?. Esimesel päeval toimus veel näituste ülespanek ning üksteisega tutvumine. Laupäev algas workshop?ide ehk töötubadega, mis seati üles ?Virtuse? ees platsil, sest väljas oli ääretult ilus ning päikesepaisteline ilm. Iga kool pidi ette valmistama ühe töötoa, kus tehti prahist kunsti. Koolid olid varasemalt korraldajatele edastanud oma materjalisoovi, millest nad hakkavad kunstiteoseid valmistama. Platsil oli võimalik näha absoluutselt igasuguseid huvitavaid esemeid. Lihula kool oli spetsialiseerunud kilekottidest tuulelohede ehitamisele ja Märjamaa õpilased valmistasid kaltsudest stiilseid riideid. Märjamaa kooli õpilane Anna-Kristiina Pae, kes on kunstikoolis õppinud neli aastat, rääkis, et üritusega on ta väga rahul, ning leidis, et parim osa festivalist olid tutvumismängud. Anne Nurmiku sõnul on praktika alati parem kui teooria ning ette on tulnud ka väiksemaid apse, kuid tema sõnul on ka halb kogemus millekski hea.
Väike avalikkuse tähelepanu
Projektijuht pidi siiski nentima, et mis puutub laste tunnustamisse ja väärtustamisse, siis Eesti Vabariigil on veel kõvasti arenguruumi. Nimelt toimub laste väärtustamine ainult sõnades. Üheks kuldseks näiteks võib tuua Taani tüdruku Sigridi tehtud animatsioonklipi, mis oli mõeldud reklaamiks EPKF?ile. Igal juhul meie riigitelevisiooni eetrisse reklaam ei jõudnudki. ETV põhjendas seda vähese eetriajaga. Praegu on klippi võimalik näha interneti aadressil www.hot.ee/epkf2007. Samuti ei näidanud erilist huvi ka linnaelanikud, kuna ürituse platsil liikusid ringi ainult asjaosalised ise. Lihula kooli õpetaja, kes on külastanud üritust ka kahel varasemal aastal, sõnas, et rahva tähelepanu võiks igal juhul suurem olla ning reklaamile tuleks rohkem rõhku panna. Vaatamata kõigele pole Anne Nurmik veel lootust kaotanud ning kavatseb kindlasti üritusi ka järgnevatel aastatel korraldada.
EILI KOITLA
