Spordiklubi Jõgeva Tähe võitis esimese meistritiitli 1996. aastal, mil Tallinnas alistati finaalmängus Tartu Ülikooli spordiklubi. Mitmed tollase meeskonna liikmed on aktiivsest mängimisest loobunud, mõned mängivad kaasa tänases Tähe esindusvõistkonnas. Jõgeva saalihoki kümnendal aastapäeval otsustasid aga kõik esimese meistrivõidu toonud mängijad taas saalihokis kiirust ja osavust proovida. Vastaseks kutsuti Tähe esimese noortevõistkonna liikmed. See meeskond sai nimeks Tähe kasvandikud.
Esimeste meistrite tahe on tugev
1996. aasta meistrite võistkonnas olid eelmisel reedel võistlustules Toomas Klaarman, Alari Kütt, Ivo Lehtmets, Juri Matiitsin, Jüri Narits, Veiko Raudsepp, Maido Reidolf, Marko Saksing, Ivar Sander, Argo Servet, Mati Tali, Andrus Tõruke ja Rainer Võsaste. Sõprusmäng lõppes 3:2 Tähe kasvandike võiduga.
?Mäng kulges tasavägise pingega,? ütles Ivar Sander. ?Leian, et see punt, kes 1996. aastal meistritiitli tõi, mängis ka täna igati väärikalt ja pole võimatu, et ühe punktiga kaotasime lihtsalt heatahtlikkusest vastaste vastu,? lausus Toomas Klaarman. Ta usub, et esimese meistritiitli võitnud mehed suudavad saalihokit mängida ka siis, kui Jõgeva saalihoki saab kahekümneaastaseks.
Kümnendaks sünnipäevaks olid Jõgeva saalihokimängijatele tervitusi ja kingitusi tooma tulnud Jõgeva maavanem Aivar Kokk, Riigikogu liige Mai Treial, Jõgeva linnapea Viktor Svjatõsev, ettevõtja ja spordiklubi Tähe sponsor Priit Saksing ning Jõgevamaa Spordiliit Kalju president Toivo Ilves.
Jäähokitraditsioonid soosisid saalihokihuvi
Sõna võttis ka korvpallitreener Ergo Prave, kelle julge asjaajamise tõttu saadi Jõgevale esimene saalihokivarustus. Prave meenutas, et 1994. aastal külastasid Jõgevamaa treenerid Rootsi sõpruspiirkonda Enköpingi kommuuni. “Ühes spordisaalis nägin üht omalaadset mängu. Selgus, et mängiti saalihokit. Avaldasin arvamust, et seda mängu võiks harrastada ka Jõgeval, kui oleks vajalik varustus. Kui laevaga Eestisse tagasi sõitma hakkasime, tõigi Enköpingi kommuuni spordijuht meile kingituseks kaks kotti. Ühes olid saalihoki kepid, teises pallid,” meenutas Prave.
Mõni aeg seisis varustus kasutamata. Siis aga otsis Prave üles jäähokimängija Argo Serveti, kes ergutas teisigi jäähokimehi ka saalihokis kätt proovima.
?Jõgeva saalihokile ongi tugeva aluspõhja loonud jäähoki. Üheksakümnendate aastate keskpaiga soojadel talvedel oli jäähoki mängimiseks vähe võimalusi. Et mitte asjata passida, hakkasidki mitmed jäähokimängijad siis saalihokit harrastama,? rääkis Toomas Klaarman.
Esimene võistlus oli Jõgeva saalihokimängijatel Tartus Liivimaa Kroonika turniiril, kus kohtuti Mustvee võistkonnaga. Rainer Võsastel on meeles, et esimesed väravad lõid Tähele Heiki Voog, Marko Saksing ja Andrei Fjodorov.
Suuremad võidud
Toomas Klaarman oli ka spordiklubi Jõgeva Tähe juhatuse esimees ja treener. ?Ajal, mil klubi eesotsas olin, saavutas Tähe neli võitu Eesti meistrivõistlustel ja osales edukalt Euroopa Karikavõistlustel. Eesti rahvuskoondis, mis oli moodustatud peamiselt Tähe mängijatest, jäi kolmel maailma meistrivõistlusel kümne parema võistkonna sekka,” rääkis Klaarman.
?Kokku on spordiklubi Tähe võitnud seitse Eesti meistritiitlit ja kaheksa karikat üle-eestilistel ja rahvusvahelistel võistlustel. Möödunud hooajal said meistritiitli ka Tähe noortevõistkond ja naiskond,” lausus klubi tänane esimees, peatreener ja esindusvõistkonna ründemängija Marko Saksing. Klubi Tähe liider tunnebki erilist heameelt sellest, et Jõgeval jätkub pidevalt saalihokihuvilisi noori ? see kindlustab järelkasvu.
Jõgeva saalihoki vajab tugevamat toetust
Klubi Tähe esimene mänedzer Aare Kõuts märkis, et jõudumööda on saalihokit toetanud Jõgeva maavalitsus, Jõgeva linnavalitsus ja Jõgeva vallavalitsus. ?Mitmed alalised sponsorid on saadud aga tänu isiklikele sidemetele ja selles osas on klubi palju aidanud Priit Saksing ja tema abikaasa Aita,? lausus Kõuts.
Jõgeva saalihoki sünnipäeval toimunud arutelul jäi kõlama mõte, et edasiseks arenguks vajaks spordiklubi Tähe ka stabiilset toetust riigilt ja soosivamat suhtumist Eesti Saalihoki Liidult.
Eestis vajaks senisest suuremat toetust ka huviharidus, mis on samuti üks osa haridusest. Kui leitaks raha treenerite töö korralikuks tasustamiseks, sportlastele varustuse muretsemiseks ja võistlustel osalemiseks, oleks spordihuvi veelgi püsivam ja tugevam. Mida rohkem on sportivaid noori, seda vähem on kõigi eelduste kohaselt narkomaane, Aidsi haigestunuid ja teisi sotsiaalsete pahede küüsi sattunuid,? nentis Ergo Prave.
Priit Saksing märkis, et just tegelemine saalihokiga on võimaldanud sadadel Jõgeva noortel tervislikult ja sisukalt vaba aega veeta.
?Spordiklubi Jõgeva Tähe juhatus leiab, et Jõgeva saalihoki saaks veelgi rohkem areneda, kui Eesti Saalihoki Liidu järgmine president oskaks hinnata ka spordihuvi väikelinnades ja maapiirkondades, mis toob nendele paikadele üle-eestilist ja rahvusvahelist kuulsust,? lausus juhatuse esimees Marko Saksing.
JAAN LUKAS
