Kümmekond asjaosalist sai näha, milline hakkab välja nägema Alo klaveriklass, kui projekti üks autoritest Annes Arro oma meeskonna tööd tutvustas.
Reedel esitletud projekti järgi saavad Alo klaveriklassis põhitoonideks olema punane ja must, aga küllalt palju on ka valget.
Värvilahendused on pärit Alo Mattiiseni kabinet-toast, kus ta oma muusikat kirjutas. “Ent tegemist pole täpselt Alo toa koopiaga, vaid ikka klassiruumiga, siis ei saanud minna väga süngeks,” tunnistas Annes Arro.
Tagaseinas saab olema tapeet otsekui valge noodivihikust võetud leht, kuhu hiljem võib panna mõne Alo muusikapala noodid. Alo Mattiiseni käsikiri ehedal kujul on säilinud, selle koopiat võiks tapeedi peal kasutada.
Noodivihiku leht tekitab klaasis ekraanseina, kuhu on lõigatud tahvel, LCD või plasmaekraan.
Alo klaveriklassi saab kasutada ka kontserdipaigana, sest lauad on kokkulapitavad ja välja tõstetavad. Selleks on sisse toodud ka siinivalgustid, mis annavad märksa kammerlikuma õhkkonna. Osa valgustust on süvistatud laega samas tasapinnas, osa on riputatud lakke.
Saab korraldada ka kontserte
Toolid ja lauajalad tulevad mustad, kasutatud on kokkuvolditavat lauajalga, mis ühekohalisele lauale ei sobi, seega on lauad kahekohalised. Toolid on kokkulapitavad, ka lauad saab kokku tõsta.
Alo Mattiiseni tütre Anna-Mariita Mattiiseni hinnangul võiks varuda ka patju, mille peal oleks kuulajatel kontserdi ajal hea istuda. Iseküsimus on, kus saaks koolis neid patju hoida, kui neid pidevalt ei kasutata.
Veel tekitas elava arutelu kappide kõrgus ja võimalus nende peal istuda. Kui kappide peale tulevad raamatuhoidjad, siis vaevalt seal keegi istuma hakkab.
Põrandale peaks tulema termotöödeldud tammelaud, mida töödeldakse õliga. Taolisel juhul vajaks põrand aastas korra hooldusvaha.
Nüüdisaegne muusikaklass
Endine uks pannakse kinni, otse avatakse uks fuajeest, ukse kõrval on vitriinid Alo isiklike esemetega, sinna tulevad nii raamatuid, plaadid kui ka käsikirjad. “Tegemist pole mitte ainult Alo elulugu kajastava klassiga, rohkem tutvustatakse ikkagi helilooja elulugu läbi muusika,” rääkis Arro. Tema sõnul tulevad seinale fotokollaažid. Põhieksponaadiks saab klassis olema muidugi Alo klaver, mis on saanud ka keskse koha.
Klassi mahub 20 õpilast.
Kardinateks on mõeldud langev tüll, mille taga on heledamas toonis pimenduskardinad.
Vitriinkappide juures on kasutatud puiduspooni. Alo toas oli enamasti värvitud mööbel, puitu kasutatakse projekti autori sõnul vaid klassi nüüdisajastamiseks.
Õpetaja lauasahtlid tulevad eraldi boksina kõrvale, pole mõtet neid laua külge konstrueerida.
Nii ette kui ka tagaseina on mõeldud kõlarid, samuti saab klassis olema moodne audikeskus, mida õpetaja saab tundides kasutada. Tehnoloogia tuleb koostöös muusikakooliga üle vaadata ja sõltub kooli vajadustest.
Anna-Mariita Mattiisen ütles, et sai kõikidele oma küsimustele vastused. Ruumi projekteerija on konsulteerinud ka tema emaga ning saanud kasutada fotosid Alo Mattiiseni kabinetist.
Sisekujundusprojektile peaks järgnema graafiline osa, kus lahendatakse erikujundusega tapeet, mis seina ja lakke läheb. Seda tehakse siis, kui hakatakse kogu ekspositsiooni kokku panema.
Alo klaveriklassi loomist Jõgeva Muusikakooli on algatanud Jõgeva linnavalitsuse, Betti Alveri muuseumi ja Jõgeva muusikakooli töötajad, et restaureerida klaver ja remontida ning sisustada muusikaajaloo klass.
Oodatud on lahkete annetajate abi
*Klaveri kordasaamiseks ja muusikakooli klassi remondiks ning nüüdisaegseks sisustamiseks on vaja vähemalt 300 000 krooni
*Jõgeva linnavalitsus on juba panustanud vajalike projektide stardirahad, ülejäänud loodetakse juurde saada lahkete annetajate abiga ja projektidega
*Alo Mattiiseni mälestuse austajad ja kaaslinlased saavad kaasa aidata raha annetamisega helilooja nimelise klassi teoks tegemisel
*Selleks tuleks teha annetus Jõgeva Linnavalitsuse arveldusarvele 10102021772001, lisades märksõna “Alo klaveriklass” ja oma nimi.
*Alo Mattiiseni 50. sünniaastapäev on 2011. aasta 22. aprillil.
*Alo klaveriklass peaks valmima 2011. aastal.
i
HELVE LAASIK
