Esimene väljakutse ? Kesk-Peipsi sadamad
Mustveesse peaks tulema reisi- ning Omedusse kala- ja kaubasadam. Kolmapäeval kirjutati alla lepingud, millega Phare Välispiiride Algatuse Programm rahastab Peipsi äärde kahe kaiga sadama rajamise eeltöid 189 704,26 euro ehk 2,7 miljoni krooniga. Maavanema hinnangul saab sadamatest asja alles siis, kui Eesti kapital paneb oma õla alla. Kesk-Peipsi sadamate rajamisega oleks hea taaskäivitada ka ühistuline tegevus ehk iga jõgevamaalane võiks omada kasvõi üht loodavate sadamate aktsiat.
Teine väljakutse ? gaasitrass Jõgevalt Põltsamaale
Gaasitrassi rajamise eesmärgiks on arendada maakonna ettevõtluskeskkonda, luues ühtlasi võimalusi ka uutele ettevõtjatele, samuti Võhmanõmme ja Pauastvere tööstuspargi loomiseks ja arendamiseks ning inimeste küttekulude alandamiseks. Fortum Termest AS on lubanud kaasrahastada projekti 20 miljoni krooniga, ülejäänud raha loodetakse kokku saada erinevate projektide ja eurofondide abiga.
Kolmas väljakutse ? tööstuspargid
Põltsamaal Pauastvere tööstuspargis tegutsevad kümmekond ettevõtet annavad praegu tööd umbes 90 inimesele. Loomisel on tööstuspark Tabiverre. Tööstusparkide rajamise eesmärgiks on tagada piirkonna majanduslik areng ja konkurentsivõime.
Painkülla tööstuspargi rajamine eeldab 3,2 kilomeetri pikkuse raudteeharu ehitamist Jõgevalt Painkülla. 20-30 miljonit krooni maksma minev raudteeharu tähendaks ühtlasi Jõgeva kaubajaama linnast välja viimist ning paremaid tingimusi ka rapsitöötlejale Werol Tehased. Werol saaks ehitada tehase juurde ka laod ning tuua toorme ettevõttele lähemale.
Kokk pooldab Werol Tehaste erastamist Eesti põllumeestele ega usu, et nood tehase majandamiseks loodud ühistut edukalt majandada ei suudaks.
Neljas väljakutse ? hea kool
Hea kooli programmile on eeskujuks Järvenpää koolid, kus on loodud eraldi ruumid andekatele lastele ning üliaktiivsetele rüblikutele. Samas on kogu koolipäeva kasutusel kooli söökla. Õpilased saavad seal koolitööd teha, koos olla.
Alustatud on Jõgevamaa hariduse arengukava väljatöötamisega, koostatud Jõgevamaa koolivõrgu arengukava alusdokumendid. Märtsis korraldati 9. klassi õpilastele infomess ?Hea haridus ja amet Jõgevamaalt?.
Viies väljakutse ? internetivõrk
Eesmärgiks on luua kogu elanikkonnale võimalus ligipääsuks internetti. Kiire internetimagistraali väljaarendamine, mis tagab eeldused kvaliteetseks netiühenduseks. Kliendilahendused igas vallas vastavalt eripärale ja vajadusele ? kaablilahendused, WiFi, Rlan, Vlan, suunatud raadiolingid. Kogu maakonna internetiseerimine võib maksta veidi üle miljoni krooni.
Kuues väljakutse ? Jõgevamaa kui konverentsikeskus
Seni on harjutud pidama konverentsikeskusteks Tallinna, Tartut ja Pärnut. Et Jõgevamaa asub Eesti keskel, kuhu pea kõikjalt on sõita võrdne maa ning meil on kaunis loodus, sobivad siia suurepäraselt ka konverentsikeskused.
Praegu on kõige mahukam ja suurem projekt Kuremaal, kus on loss konverentsisaaliga, ujula, spordihoone, 220 ühiselamukohta. Kogu projekti maksumuseks umbes 100 miljonit krooni.
Voore külalistemajas valmib jaanipäevaks uus 200- kohaline konverentsikeskus, konverentsiruumid tulevad ka Põltsamaa lossikompleksi ning Mokko tallu. Samuti plaanivad kohalikud ärimehed konverentsiruume Jõgeva vanasse veetorni.
Seitsmes väljakutse ? jalgrattateed, avatud vaated järvedele, peatuskohad teede ääres
Maakonnas ehitatakse ja märgistatakse esimesi jalgrattateid, maavalitsus on välja kuulutanud konkursi jalgrattalaenutuste korraldaja leidmiseks. Eesmärgiks suurendada ohutust jalgrattaga liiklemisel ning arendada tervisesporti.
Järvede ümbrused puhastatakse rämpsust ja roost, avades vaated ning andes külastajatele võimaluse Jõgevamaa looduse ilu nautida.
Ehitatakse välja kogu maakonda kattev peatuskohtade võrgustik, milles on äratuntav kohalik identiteet. Peatuskohtades on varjualused ja WC ning dushsh. Igas peatuskohas on oluline info Jõgevamaa oluliste väärtuste kohta, maakonda läbivate trasside ääres saavad olema tutvustavad teabeviidad.
Kaheksas väljakutse ? rehabilitatsioon ja laste hoolekanne
20-kohaline lastekodu Siimustis ei suuda katta maakonna vajadusi, teistes lastekodudes viibib 47 maakonna vanemliku hoolitsuseta last. Plaanis on annetajate abiga ehitada Siimustisse lastekodu juurdeehitisena peretüüpi palkmaja kaheksale lapsele. Käivitunud on laiaulatuslik kampaania annetuste kogumiseks ning koostööpartnerite leidmiseks. Olemas on 300 000 krooni projekteerimiseks ning vundamendi ehitamiseks.
Jõgeva tervishoiuasutuste ja Kuremaa ujula ning sihtasutuse Kuremaa turismi- ja arenduskeskus koostöös arendatakse välja kompleksne tervise-, puhke- ja lõõgastuspaketid erinevatele sihtrühmadele.
Üheksas väljakutse ? Põltsamaa-Pedja veeprojekt
Eesmärgiks on parandada joogivee kvaliteeti ning korrastada vee- ja kanalisatsioonisüsteemi. Neljast maakonnast on kaasatud 18 omavalitsust, kes on koostanud ühisvee- ja kanalisatsioonivõrgu arengukava.
Koostatud on tehnilise abi taotlus.
Kümnes väljakutse ? rööbasbuss
Eesmärgiks hõlbustada inimeste liikumist Tartu ja maakonnakeskuste vahel, hõlmatud oleksid kõik Lõuna-Eesti maakonnad. Tartu ja Vägeva vahel võiks näiteks käia kaks rööbasbussi. Üks rööbasbuss maksab umbes 22 ? 25 miljonit krooni.
HELVE LAASIK
