See siin on lugu Eesti Loomakaitse Seltsi praktikas sadade sarnaste seast, kuidas üks lihtne ja kiire tegu – kassi steriliseerimine — oleks võinud ära hoida kümne süütu kassipoja võimaliku huku ning säästa kaheksa tundi loomakaitsjate tööd ja vaeva.
11. oktoobril sai Eesti Loomakaitse Selts (ELS) teate, et Tormas oli korrusmaja trepikotta toodud räbaldunud kott kümne vastsündinud kassipojaga. Teataja võttis kassibeebid oma hoole alla ja teavitas ELSi palvel leiust kohe ka politseid, kes mõne tunni jooksul kohale sõitis. Samal ajal hakkas aga selts kibekiirelt levitama abipalvet kassibeebidele asendusema leidmiseks. Kassilastel, kel veel nabanöörgi küljes, on ilma emata elulootus õhkõrn ning toiduta ei suudaks nad vastu pidada nelja tundigi.
Abipalve sai edastatud nii kassiabiorganisatsioonidele, loomapoodidele kui ka kliinikutele. Üks tänuväärsemaid abipalve levitamise keskkondi on alati olnud Facebook. Ka sel korral ei vedanud suhtlusportaal meid alt ning asendusemad leiti justnimelt tänu sellele populaarsele sotsiaalvõrgustikule. Pärast arvukaid telefonikõnesid ja kaheksatunnist organiseerimist jõudsid kassipojad kella üheksaks õhtul hoiukodudesse. Praegu elab neli kassipoega abivalmis inimeste ja kassiemade hoole all Tartumaal Lähtel, kuus aga Jõgevamaal Vaiatus.
Saime abipakkumisi ka headelt inimestelt, kes olid nõus ise kassipojad lutipudeliga toites üles kasvatama. Hüva nõu saime veterinaaridelt ja ELSi vabatahtlikelt. Loomulikult olid suureks abiks kassipoegade leidjad, kes tegid kõik, mis nende võimuses ja kelle käitumist võiks kõikidele hoolivatele kodanikele eeskujuks tuua. Väga suurt rolli mängisid ka need 1220 inimest, kes abipalvet Facebook’i kaudu levitasid. Ilma nendeta poleks asendusemadega hoiukodusid leitud.
Abitute loomade hülgaja tabamiseks on ELS teinud politseile ka avalduse. Lähtudes varasematest sarnastest juhtumitest, võib sedalaadi teo eest oodata paarisaja eurone trahv.
Kõik need tegutsemistunnid päästetud kümne elusolendi ellujäämise nimel ning hülgaja enda kriminaalne käitumine oleks võinud olemata olla, kui kassid oleksid steriliseeritud. Jätkuvalt levivad külajutud, mille kohaselt emasloom peab oma elu jooksul tingimata vähemalt ühe pesakonna ilmale tooma. Sellisel seisukohal pole aga mitte mingisugust alust. Huvitav, kas antud juhtumi puhul on steriliseerimata emakass tema omanike meelest nüüd, pärast vägivaldset lahutamist oma poegadest, täisväärtuslikum? Kas need pojad jäävad viimasteks ja kass steriliseeritakse või kordub peagi kõik?
ELSi töötajad ja vabatahtlikud puutuvad päevast päeva kokku hüljatud loomadega ning aastast aastasse tuleb meil ikka ja jälle meelde tuletada palju korratud, kuid kiiresti ununevat manitsust Väikese Printsi raamatust: “Sa vastutad alati kõige selle eest, mis sa taltsutanud oled.” See alati aktuaalne Antoine de Saint-Exupéry raamat on muide VIII klassi õpilastele kooliprogrammis kohustusliku lektüüri hulgas. Tundub, et paljudel loomaomanikel oleks hädasti tarvis seda raamatut vähemalt iga paari aasta tagant uuesti lugeda.
TANIA SELART,
Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige
