Palmse mõisasse kogunesid 15. septembril kõigi kuue maakonna esindajad, kellele lisaks ka riigitegelasi mõlemalt maalt. Nii osales piiriülese koostöö arengukonverentsil kokku saja inimese ringis. Konverentsiga tähistati koostöö kümnendat juubelit ning kavandati tegevusi edaspidiseks koostööks. Mitu suurt projekti on töös praegugi.
Kontaktid ja kogemustevahetused
Kõik sai enam kui kümme aastat tagasi alguse Ida-Virumaa ja Päijät-Häme maakonna koostööst. Need kaks maakonda algatasid ühisprojekte, mille käigus hakkaski idanema laiema rahvusvahelise regionaalse koostöö idee. Euroopa Liidu piiriülese koostöö kogemusi arvestades asutigi ette valmistama laiemat regionaalset koostööd, mis viiski 15. septembril 1995 kolme Eesti ja kolme Soome maakonna piiriülese koostöö raamlepingu allakirjutamisele. Jõgevamaa poolelt kirjutas lepingule alla tollane maavanem Meelis Paavel. Peamisteks koostöövaldkondadeks otsustati valida haridus, turism, keskkond ja haldus.
Tänaseks on ühisprojektides osalenud omavalitsusasutuste juhid, erinevate eluvaldkondade spetsialistid, õpilased, õpetajad, ettevõtete ja ühiskondliku sektori esindajad. Peamiselt Euroopa Liidu Interreg, Phare/Interreg ja Phare programmides on kümne aasta jooksul planeeritud ja ellu viidud 14 erinevat ühisprojekti. Ühiselt on omandatud projektitöö kogemusi. Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektori Ants Orgulase sõnul olnuks Jõgevamaal üksi mingit läbimurret saavutada raske, kolm maakonda koos moodustavad aga suurema rahvaarvuga arvestatava jõu ja üksuse partnerluses naaberriigi maakondadega.
Koostöö üle lahe maakondadega on siinse kolme maakonna omavalitsustele olnud toeks ettevalmistumisel Euroopa Liiduga ühinemisel, sest Soome ühines Euroopa Liiduga 1995. aasta algusest. Eesti astumisega Euroopa Liitu mais 2004 said alguse uued koostöövõimalused. Tänavu on plaanitud juba käivitada projekte uues ühises programmis – Lõuna-Soome ja Eesti Interreg IIIa.
Tulevikukoostööks valmis
Aastad 1995 ja 1996 kulusid peamiselt kontaktide loomisele ja ühisprojektide ettevalmistamisele. Õpiti tundma maakondade arenguprobleeme ja nende lahendamise võimalusi, tutvuti lähemalt partneritega, loodi kontakte erinevatel tasanditel. Paika said koostöömudelid ja -süsteemid ning infovahetus ja selgitati ühistegevuse prioriteedid. Ühtlasi kujunes välja aktiiv, kes hakkas projekte eest vedama.
Koostöövõrgustik arenes välja aastatel 1997 – 2000, mil viidi ellu ühised info- ja koolitusprojektid kõikides kavandatud eluvaldkondades. Arendusprojektide ajaks võib lugeda aastaid 2001 – 2005.
Kokkulepped on saavutatud nüüdseks ka tulevikukoostööks. Selleks on muu seas kavandatud toetada oskus- ja arenduskeskuste arengut ja tegevusi, arendada kohalikke vajadusi arvestavat piirkondlikku ja regionaalset haridussüsteemi, laiendada piiriülest ühistegevust ida ja lõuna suunas jne.
Tänavu on töös üld- ja kutseharidusasutuste koostööprojekt, veekaitseprojekt ja omavalitsuste piirkondliku koostöö projekt Gulf ning keskkonnaprojekt. Käimasolevatest projektidest püüame lähiajal leheveergudel ka põhjalikumalt juttu teha.
VAIKE KÄOSAAR