Kui need augustipäevad kätte jõuavad, on Palamuse kuidagi eriliselt meelestatud. Kohale tuleb Suur Filmivaim ja laotab ennast kaheks päevaks üle aleviku. Kõik muutub hoopis teistsuguseks. Publikust pole filmipäevadel kunagi puudust: isegi pühapäeva hommikul kell 10 alanud seanssidel on saal täis.
Filmihuvilised vaatavad tundide viisi väga erineva kvaliteedi ja tegijate ringiga filme, zürii teeb pärast kokkuvõtteid ning annab parimatele imelisi ja ainulaadseid klaasikunstnike loodud auhindu. Kohale tuleb inimesi üle Eestimaa, vahel on olnud tulijaid ka kaugemalt.
Kui me koos Arne Tegelmanniga 1997. aastal Theodor Lutsu filmipäevi vedama hakkasime (viimastel aastatel oleme seda teinud MTÜ Look sildi all), ei kujutanud me isegi ette, et filmirahvas nii innukalt Palamusel koos käima hakkab ning et filmipäevadest kujuneb üks meie maakonna põnevamaid ja erilisemaid ettevõtmisi, mis omab kindlat kohta kultuurikalendris.
Tehnikaapsud ja kunstiprojektid
Varasemate filmipäevade fotosid vaadates meenuvad põnevad filmid, ootamatud tehnikaapsud, rõõmsad inimesed, vihm ja päike, sündmused suure sündmuse elik filmipäevade sees, ümber ja kõrval. Meenub vana, renoveerimiseelse rahvamaja eriline hingus ja see, kuidas paik pärast noorenduskuuri taas õhinal omaks võeti kui lahke pererahvaga õdus paik. Meenuvad rahvamajas toimunud etendused, kontserdid, kunstinäitused ja performance?id.
Eriliselt on meeles see, kuidas üks tehnikafirma meid alt vedas ja uue tehnika järele tuli sõita Tallinna. Aga filmipäevad juba käisid, kava oli välja hõigatud ning korraldajatel tuli kohapeal säilitada rahu ja selge mõistus.
Erilistena on meeles ka kohtumised Theodor Lutsu lese Aksellaga, imetlusväärse isiksusega, kelle säravat mõistust, head mälu, teravmeelsust ja kaasaegsust sai alati imetletud. Kuidas saab unustada kotlette, mida Aksella Pärnus oma Pika tänava korteris pakkus, kui tal koos Arne Tegelmanniga külas käisime, et esimeste Theodori nime kandvate filmipäevade korraldamise asjus nõu pidada.
Filmipäevade züriis on olnud isiksused, keda teab suurem osa eestlastest: Ilmar Raag, Piret Tanilov, Rene Vilbre, Jaak Lõhmus, Helle Karis-Murdmaa, Jaan Ruus, Anu Välba ja paljud teised väga erilised ja sõbralikud inimesed.
Põnevad kunstiprojektid: Jaan Toomiku filmiteemaline performance põleva ekraaniga, helikunsti projekt Kaarel Kurismaa poolt, naiskunstnike ühenduse ülesastumised, maakunsti festivalid, kohalike ja ka Põltsamaa kunstnike tööde näitused. Viiel aastal saabus filmipäevade eel või ajal Palamusele Kinobussi seltskond, kutsudes suuri ja väikseid filmihuvilisi parki kokku. 1999. aastal toimus filmipäevade ajal filmimuusika kontsert.
Noortele asendamatu
Ja muidugi meenuvad filmipäevadega seoses filmid ja nende tegijad. Esimestel filmipäevadel võitis peapreemia lausa viimasel minutil seljakotist välja kraamitud lint, millest nüüdseks on saanud lausa klassika (“Võimlev jänes ja asjad”). Paljud noored filmitegijad, kes Palamusel oma töödega avalikkuse ette on astunud, on nüüd lõpetanud filmieriala ja töötavad kas televisioonis või stuudiote juures.
Mõned asjad, nagu Arbo Tammiksaare skandaalne film ?Macbeth” või Academia Non Grata performance, milles kilesse mässitud sepahaamriga tüdruk tuima järjekindlusega vana rahvamaja põrandal lebavat seapead tümitas, pani paljud vaatajad ahhetama. Kõike seda ja paljut muud on Palamusel toimuvad filmipäevad pakkunud.
Nüüd on aeg arupidamiseks. Jaak Lõhmus, filmiloolane ja -kriitik, ütles neljasilmavestluses, et maailmafestivalid põlevad tavaliselt ereda leegiga umbes kümme aastat ning siis tuleb järelemõtlemise ja kaalumise aeg, et kuidas edasi. Kuigi Theodor Lutsu filmipäevad pole just maailmafestival, on nendega sama lugu. Tänavu pidasimegi lahtise lühifilmide konkursiga vahet ning keskendusime Theodor Lutsu 110. sünniaastapäeva tähistamisele.
Üks on igatahes kindel: augustikuus Theodor Lutsu sünnipäeva paiku näidatakse Palamusel filme ka edaspidi. Kas ja kuidas teha konkurssi, selle üle veel mõtleme, küll aga jõudsime tänavustel filmipäevadel, täpsemalt küll filmipäeval tõdemuseni, et noorte filmihuviliste jaoks on filmipäevad küll tänuväärt üritus.
Suur tänukummardus kõigile, kes filmipäevade kordaminekule kaasa on aidanud, toetanud, rahastanud, mõtete ja ideedega rikastanud, osalenud ja osa saanud!
TIINA SÄÄLIK,
üks Theodor Lutsu filmipäevade korraldajatest
