Viimase kümnendi kõige jõulisemad regionaalpoliitilised sammud on läbi viidud eelkõige säästmise ja tsentraliseerimise huvides. See on olnud nn hiiliv haldusreform, mille käigus on ametkonnad hakanud oma harukontoreid üha enam Tallinna ja Tartusse koondama. Kui me ise ei ole suutnud regionaalselt piisavalt tasakaalukaid kokkuleppeid sõlmida, siis oma toetuskriteeriumide kaudu sunnib meid piirkondade võrdsemale kohtlemisele Euroopa Liit.
Aastateks 2007-2013 on Eesti taotlejatel piirkondade terviklikku ja tasakaalustatud arengut edendavatele projektidele võimalik Euroopa Liidust taotleda toetust enam kui kuus miljardit krooni.
Kas e-riik on müüt?
Septembris viidi siseministeeriumi tellimusel läbi uuring, mille eesmärk oli hinnata inimeste suhtlemist riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustega ning inimeste rahulolu avalike teenustega ja välja selgitada ootused regionaalsetele toetustele.
Uuringust selgus, et 33 % vastajate arvates tuleks senisest jõulisemalt tegelda avalike teenuste kättesaadavuse parandamisega. Kesk-Eesti elanikud nimetasid piirkonnas rahulolematust tekitavate avalike teenustena kõige sagedamini transpordiühendust ja toetusi.
Tulemuste järgi suhtleb kohaliku omavalitsusega paar korda aastas või sagedamini 25% vastanutest ja riigiasutusega 16% vastanutest. Mõtlema paneb aga asjaolu, et suhtlemisel kohalike omavalitsuste ja riigiasutustega eelistab üle poolte (52%) ise kohaleminemist ning 24% telefoni teel asjaajamist. Ametlikku suhtlemist Interneti teel (sealhulgas e-kirjaga) eelistab ainult 19% vastanutest.
Meie arenenud e-võimalusi arvestades saab selliste tulemuste põhjal teha järelduse, et teenused ja abi saamise võimalused ei ole inimeste jaoks tehtud sama lihtsaks ja selgeks kui näiteks pangatoimingud. Kõigi elanike jaoks selgete ja arusaadavate avalike teenuste arendamine on oluline ülesanne, mis riigi ees seisab.
Inimesi huvitavad kodukoha arenguplaanid
Teise olulise teemana tuli uuringust välja elanike suur huvi oma kodukoha arenguplaanide vastu. Kesk-Eesti vastajate hulgas pidas ennast oma kodulinna või -valla arenguplaanidest teadlikuks 14%. 56% oli plaanidega mõnevõrra kursis, 21% ei olnud kursis, kuid tahtsid olla rohkem informeeritud ning 9% ei teadnud arenguplaanidest midagi ega soovinud ka teada saada. Sarnaselt vastati ka küsimusele teadlikkusest riigi abi kohta valla või linna arengule. Õigupoolest tähendavadki toetused ju realiseerunud arenguplaane.
Need tulemused viitavad inimeste elavale huvile oma piirkonna arengute vastu ning valmisolekule nende arutamisel osaleda. Elanike ootust, et neid kaasatakse arengukavade kujundamisse, peavad oma töös järjest enam arvestama nii kohalikud omavalitsused kui ka maavalitsused. Suurem teadlikkus oma kodukoha plaanidest aitab inimestel paremini isiklikke valikuid teha: kas elupaik võimaldab noortel haridusteed jätkata, perele võimalikult lastesõbralikku keskkonda luua või kas piirkonda on infrastruktuuri arvestades võimalik tootmisettevõtet luua.
Jõgevamaad näiteks tuues on 2006. aasta jooksul eraldatud siseministeeriumi kaudu Jõgevamaa erinevatele ettevõtmistele ligi 11 miljoni krooni ulatuses toetust. Selle summa sisse jäävad nii mõne tuhande krooni suurused toetused kohaliku omaalgatuse programmi kaudu külaseltsidele kui ka koolide renoveerimisprojektid või uute kultuuri- ja vabaajakeskuste rajamine.
Meenutan siinkohal Jõgeva linna muuseum- külastuskeskuse rajamise projekti, mis sai toetust 1,5 miljonit krooni, või Kalevipoja teemapargi rajamist, mille toetuse suuruseks oli ligi 800 000 krooni. Väiksemamahulisi projekte näiteks tuues on saanud 400 000 krooni ulatuses toetust Kasepää vald sotsiaalmaja perearsti ruumide remondiks ja Pala vald ligi 650 000 krooni Pala raamatukogu renoveerimiseks ja laiendamiseks. Kohaliku omaalgatuse programmi toetuseks on Jõgevamaale eelmisel aastal kokku eraldatud 731 400 krooni.
Eesti inimesed väärtustavad maaelu säilitamist
Euroopa Liidu toetuste suunamise küsimuses olid vastajad kõige üksmeelsemad. Tervelt 45% vastajatest pidas kõige tähtsamaks maapiirkondade toetamist. Euroopa Liidu abiraha suunamist maanteede ja sildade ehituseks toetas 13% vastanutest. Vastajate hoiakutest saab teha järelduse, et Eesti inimesed väärtustavad maaelu säilitamist ning peavad loomulikuks nende piirkondade toetamist riigi poolt.
Kui pealkirjas püstitatud küsimuse juurde tagasi tulla, siis on regionaalpoliitika nii külaseltsi toetamine kui maanteede kordategemine.
Regionaalminister
Jaan Õunapuu
