|
Möödunud reedel Jõgeva kultuurikeskuses toimunud Jõgevamaa kultuuri- ja sporditöötajate tänuõhtul tunnustati Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupi aastapreemiaga üheksat inimest ja organisatsiooni ning anti üle kultuurkapitali ja Jõgeva maavalitsuse ühine 25 000 krooni suurune preemia Kultuuripärl 2008. Viimase pälvis Põltsamaa kunstiselts. |
Mulluste saavutuste eest sai kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupi rahvamuusikapreemia Jõgeva muusikakooli õpetaja Eha Niglas, näitekunstipreemia Puurmani Spordi- ja Kultuurihoone juhataja Keiu Kess, rahvatantsupreemia Laiusel tegutsev rahvatantsuselts Meie Mari, raamatukogupreemia Siimusti raamatukogu juhataja Tiina Mihhailov, rahvakultuuripreemia Põltsamaa kultuurikeskuse direktor Irja Paavo ja EELK Laiuse koguduse õpetaja Raino Kubjas, muuseumipreemia Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi direktor Arne Tegelmann, spordipreemia Tabivere valla spordijuht Toomas Rosenberg ja elutööpreemia kauaaegne Torma puhkpilliorkestri dirigent Alfred Õunapuu. Viimasel ei lubanud tervis isiklikult preemiat vastu võtma tulla.
Põltsamaa kunstiseltsi tunnustati Kultuuripärli nimelise preemiaga selle eest, et nad juba 1993. aastast kodulinna kunstielu elavdanud on. Möödunud aastal said nad aga hakkama oma galerii rajamisega Põltsamaa lossihoovi. Galeriid pART võib pööninguhõngulise interjööri ja temperatuuri poolest (ruumid on soojustamata ja kütteta) ekstreemgaleriiks nimetada, ent kunstiseltsi eestvedaja Ethel Hakkaja sõnul läheb galeriil üsna hästi.
„Praegugi on seal väljas nelja kunstikooli ühisnäitus pealkirjaga „Kunst, mis ei karda külma”. Ja ega hea kunst külma kardagi,” ütles Ethel Hakkaja. „Kultuuripärli preemia üle on mul eriti hea meel sellepärast, et see on tunnustus meie seltsi liikmete vabatahtlikule tööle, mida nad tegid galerii rajamisel nurisemata ja sadade tundide ulatuses. Meie unistuseks on jõuda selleni, et põltsamaalased harjuksid iga kuu kunstinäitusel käima. Selleks tuleb aga nii häid näitusi korraldada, et see, kes galeriisse ei tule, tunneks, et ta on millestki olulisest ilma jäänud.”
Siimusti raamatukogu juhataja Tiina Mihhailov sai kultuurkapitali aastapreemia aktiivse tegevuse eest Siimusti kultuuripärandi hoidmisel. Üks selle tegevuse olulisim tahk on Siimustis sündinud eesti-soome keeleteadlase Eeva Niinivaara mälestuse hoidmine. Tiina eestvedamisel toimuvad Siimustis Eeva Niinivaarale pühendatud mälestustunnid ja omaloomingupäevad Jõgeva valla ja linna koolide õpilastele. Mullu Siimusti raamatukogus avatud Eeva Niinivaara mälestustoas on jõudnud käia näiteks Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi, Soome Päijät-Häme maakonna Tuglase seltsi, Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu ja Jõgevamaa muuseumitöötajate esindus. Iga nädal käib seal koos Siimusti raamatukogusõprade seltsing. Naljatamisi esitatud küsimusele, mida ta siis teeks, kui Eeva Niinivaara Siimustis sündinud poleks, vastas Tiina, et küllap ta ka siis endale mingi „niši” leiaks.
Oma “Kevade”
Nii, nagu Siimustis Eeva Niinivaara, on Palamusel kultuuripärandi nurgakiviks kirjanik Oskar Luts, kelle nime kannab ka sealne kihelkonnakoolimuuseum. Arne Tegelmanni juhitava muuseumi töös on tänavusteks märksõnadeks üleriigiline muuseumiaasta, Palamuse esmamainimise 775. aastapäev ja 40 aasta möödumine mängufilmi „Kevade” valmimisest.
„Muuseumiaasta puhul on meil praegu väljas maakonna muuseumide, muuseumitubade ja kollektsionääride ühisnäitus, „Kevade”-filmi juubeli puhul aga kutsume koolinoori aprillis-mais klassiti Palamusele tulema ja siin oma „Kevadet” filmima,” ütles Arne Tegelmann. „Selleks tuleks kodus ette valmistada mõned stseenid, mida on lihtne üles võtta. Võttetehnika on meie poolt.”
Akordioniõpetaja Eha Niglas on ise aktiivselt pärimusmuusikat viljelenud ja juhatanud selle teeotsa kätte ka paljudele noortele. Tema eestvedamisel toimuvad Jõgeva muusikakoolis kaks korda aastas pärimusmuusika laagrid. Küsimusele, kuidas panna tänapäeva masinamuusika keskel kasvavaid noori pärimusmuusikast huvituma, vastas Eha Niglas:
„Kui korra pärimusmuusika laagris ära käivad, ongi nad paugupealt seda usku.”
Kõnealustes laagrites õpitakse mängima mitte noodi, vaid kuulmise järgi, Eha Niglase kõrval jagavad aga teadmisi-oskusi põnevad külalisõpetajad. Kõige suurem rõõm on Eha Niglasel aga sellest, et ühelegi tema enda kolmest lapsest pole pärimusmuusika võõras, vaid vägagi omane nähtus.
Kuukatsujad
Sarnase tõdemuse ütles välja ka Keiu Kess, kelle 18-aastased kaksikud pojad teevad kaasa tema enda juhendatavas Puurmani noorte näiteringis.
„Ma tõeliselt naudin oma laste kasvamist,” ütles Keiu Kess.
Kui Puurmanis on Keiu kultuuritööd teinud juba kakskümmend aastat, siis viimastel aastatel on tema tegevus kandunud ka pisut kaugemale: ta juhendab Põltsamaa kultuurikeskuse noorte näitetruppi Viribus Unitis ja täiskasvanute truppi, mis sai just äsja nimeks Kuukatsujad. Nimi sümboliseerib Keiu sõnul kõrgeid eesmärke, mida näiteseltskond endale seadnud on. Mais tahetakse täiskasvanute trupiga välja tuua uus lavastus: Jaan Kruusvalli „Jõgi voolab”. Viribus Unitis esindas aga maakonda mullusel gümnaasiumiastme kooliteatrite riigifestivalil.
Irja Paavo on Põltsamaa kultuurielu juhtinud kaheksa aastat. Oma selle aja kõige suuremaks teeneks peab ta noorte naiste koori kokkukutsumist. Tänavu tähistab see kollektiiv kuuendat sünnipäeva. Laulupeole ollakse registreerunud aga hoopis Põltsamaa-Mustvee naiskoorina. Selles hiljuti tekkinud uusmoodustises laulavad Põltsamaa noorte naiste koori ja Mustvee naiskoori Meeliko liikmed. Proove tehakse kord eraldi, kord koos. Ühisproove käib läbi viimas Eesti Kooriühingu mulluseks aasta dirigendiks tunnistatud Tartu koorijuht Triin Koch.
Üks, mis kõiki kultuurkapitali aastapreemia laureaate iseloomustab, on suur rõõm tehtavast tööst ja oskus ka teistele rõõmu jagada. Õigupoolest kehtib see kõigi tänuõhtul viibinute kohta, kellest paljusid tunnustati Jõgeva maavalitsuse aukirja või Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse tänukirjaga. Mulluse spordiaasta parimaid tunnustas Jõgevamaa Spordiliit Kalju.
RIINA MÄGI