Kultuuril on erinevate rahvuste ühendamisel oluline jõud

Pühapäeval Kuremaa lossis kontserti „Suur Rahvuskultuuride Pidupäev” juhtinud Vene Kultuurikeskuse direktor Eduard Toman avaldas usutluses Vooremaale arvamust, et kultuuril on erinevate rahvuste integratsioonil märksa suurem jõud kui poliitikal.


Küllap tunnevad artistid end igas esinemispaigas mõneti erinevalt. Millisena tajusite Kuremaa lossi aurat?

„Me tunneme siinses kaunis ja ajaloolises õhkkonnas end tõeliselt hästi. Rahvamuusikakollektiiv Zlatõe Gorõ ja tantsustuudio Graatsia on harjunud küll pigem suurtel lavadel esinema. Lossi interjöör on mõneti teistsugune ja sobib rohkem kammerlikumate etteastete jaoks. Arvan, et täna kõlab siin muusika valjemini kui tavaliselt. Meie eesmärk ongi tuua kontsert „Suur Rahvuskultuuride Pidupäev” Eestimaa rahvamajadesse ja just nendesse, mida külastavad ennekõike eestlased.

Viimasel ajal räägitakse palju integratsioonist. Selle edendamiseks kulutakse tohutult raha. Kõik teavad protsessi vajalikkust, kuid tulemused jäävad tagasihoidlikuks. Küllap saavad olulise panuse edasiminekuks anda erinevate rahvuste kultuurikollektiivid, mille liikmed pingutavad ka ise oma kultuuripärandi hoidmise nimel ja soovivad seda mitmekülgselt tutvustada. See sõnum peab jõudma mitte ainult Tallinnasse, vaid märksa kaugemale. Näiteks Vene koor esines hiljuti ka Hiiumaal ja saavutas seal tohutu menu.

Millegipärast seostakse rahvaste kultuuri Eestis ennekõike slaavi kultuuriga. Pilt on aga hoopis mitmekülgsem. Nii on omad ansamblid näiteks ka Kaukaasia rahvastel jt.”

Kuivõrd käivad poliitika ja kultuur ühte jalga?

„Rahvuskultuurikollektiividel on olemas ka missiooniülesanne. Me elame sellisel ajal, kui poliitika tungib meie ellu, kuid ei vii rahvaid kokku, vaid motiveerib iga rahvakildu seisma enda huvide eest. Läbi kultuuri saame otsida asju ning momente, mis meid ühendab. Usun, et nii suudavad kultuuritegijad võrreldes poliitikutega rohkemgi korda saata.”

Kas võib öelda, et mida sisukam ja värvikam on kultuur, seda rohkem on rahval või ka erinevatel rahvustel elujõudu?

„Absoluutselt. Meedias levivad sageli negatiivsed uudised, sest see nagu müüb. Vaimselt tugevaks olemiseks peaksime pigem mõtlema, kuidas iga rahvas oskaks tunnustada nende kõrval olevaid teisi rahvusi. Igal rahvusel on oma kultuur ja sõnum, mida sellest edasi kanda. Selle jagamine toob kindlasti palju positiivset.”

Kui sageli ise artistina publiku ette tulete?

„Vene Kultuurikeskuse direktorina tuleb suuresti teha igapäevast ametnikutööd. Esineda meeldib mulle aga väga. Mõned laulud esitan ka kontsertkavas „Suur Rahvuskultuuride Pidupäev.”“

Lõpuks ka üks päevapoliitiline küsimus. Kuidas suhtuvad vene inimesed teie tutvusringkonnast Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa võimalikku kaolitsiooni?

„Suurt hirmu pole inimestes just märganud. Pigem imestatakse selle üle, et sellised erakonnad koalitsiooni teevad. Seda enam, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on teistesse rahvustesse suhtunud paljuski taunivalt. Valmiste ajal avaldatakse aga paljuski populistlikke seisukohti. Usun, et kui peaks teoks saama valitsusse pääsemine, siis selline retoorika muutub.

Samas arvan, et vene inimesed oleks kriitiliselt suhtunud ka Keskerakonna ja Reformierakonna läbirääkimistesse.

Kokkuvõttes on olukord keeruline ja mis edasi saab, võrdlemisi raske ennustada. Varsti peaks see selguma ja ootame võimalikult positiivseid lahendusi.”

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus