Jõgevamaa arendus- ja ettevõtluskeskus (JAEK) on taotlenud raha, et arendada välja maakonna kultuurivaldkonna koostöömudel. Kultuuritegijate kokkusaamine toimus hiljuti Mustvee kultuurikeskuses. Eeskuju võetakse naabermaakonnast Ida-Virumaalt, kus turismiklastri koostöömudel juba hästi toimib.
„Ammuilma oli selge, et vajadus Jõgevamaa kultuurielu eri nurkade alt uurida on suur,“ oli toimuva üle õnnelik maakonna üks tegusaimaid kultuurijuhte Tiina Tegelmann. „Nüüd saab unistus teoks, sest JAEKi tegevjuht Maimu Kelder kirjutas projekti ja sai positiivse vastuse.“
Möödunud neljapäeval Mustvees toimunud kohtumise eesmärk oli leppida kokku töö koostamise protsess, selle väljundid ja formaadid, panna paika kuupäevad ja muu asjakohane.
Toimivad mudelid
Anti ülevaade juba tehtust, kirjeldati üldisemalt koostööpraktikat ning analüüsiti seda. Peale protsessi kirjeldamise kaardistati tööks vajalikke ressursse ning toodi näiteid koostööst kultuurikorralduses. Kohtumise korraldas Jõgevamaa koostöökoda.
Projekti eestvedaja ja juht on Ida-Viru ettevõtluskeskuse vanemkonsultant Lauri Jalonen (pildil), kes möönis, et tegelikult oli tahtmine tööga pihta hakata juba tunduvalt varem, kuid ootamatult siia jõudnud pandeemia sundis plaane ümber mängima. „Esmane samm oli korraldada küsitlused, mille tulemusel sai plaan paika,“ selgitas Jalonen. „Lepiti kokku etapid ja kooskäimise ajad ning määrati lõpptähtaeg. Meie sihtasutuse ja minu roll on lepingut täita ja protsessi vedada.“
Idavirulased on olnud kultuurikoostöös võrdlemisi edukad ja see on ka põhjus, miks nemad meie maakonnas projekti vedama hakkasid. Väga hea näide on igati toimiva turismiklastri käimasaamine. „Nüüd teeme oma maakonnas ka haridusklastrit,“ ütles Jalonen. „See on sarnane töö, mida tegime eelmisel aastal hariduse vallas oma maakonnas. Nüüd Jõgeva maakond leidis, et see on väga hea kogemus ja mudel, mida võiks kultuurivaldkonnas ka neil proovida.“
Ida-Virumaa õpetab
Ida-Virumaa tubli koostööpraktika tuleneb Jaloneni sõnul sellest, et kõik toimib tugeva tegevusmudeli põhjal, mis töötab alt üles loogikaga. „Tulevad kokku need, kes on päriselt asjast huvitatud ning panevad sinna ka ise vahendeid sisse. Lepitakse kokku, et teeme ühiselt just neid asju, mis on meie jaoks tähtsad. Tavaliselt on ühistöö toiminud sel moel, et on leitud mingi projektiraha, tehtud koostööd, oma raha pole sisse pandud ja piisavalt motivatsiooni pole tekkinud. Nüüd proovime ka Jõgevamaal teisiti.“
Ida-Virumaa on asjast huvitatud, sest kui koostöömudel kultuurivaldkonnas töötab, tehakse seda ka oma maakonnas. „Eks see on nagu pingpongimäng, kus testime metoodikat,“ nentis Jalonen.
Küsimusele, miks peaks koostööd modelleerima ning miks see iseenesest ei toimi, vastas Jalonen: „Niipalju, kui ma tean Jõgevamaa tausta ja olen inimestega suhelnud, on tegevus kultuurivaldkonnas siin väga äge. Meie partnerite soov on, et see võiks veel ägedam olla, kõike võiks teha kulutõhusamalt ning samuti suuremaid ja kihvtimaid asju.“
„Kultuurikeskusi vaadates tuli ürituste nimekiri muljet avaldav. Sisuliselt saime aru, et iga kolme päeva tagant toimub mõni suurem üritus. Võib mõelda ka teistpidi, et võibolla on neid liiga palju? See on arutamise koht. Jõgeva vallas on palju muuseume ja atraktsioone. Põltsamaal on palju muid asju, mida Mustvees üldse pole, kus on tugevalt sees Peipsiääre temaatika. Sellest kokku tekib mõnus sünergia. Seda ütleb mu kõhutunne,“ leiab Jalonen.
Järgmise suurema üritusena toimub 18. juunil Jõgeva kultuurikeskuses seminar, millel on arutuse all koostöömudeli strateegiline vaade, mida tegelikult ette võtta soovitakse ning kuhu võiks käimasoleva projektiga välja jõuda.
INDREK SARAPUU
