Enne 6. jaanuari ehk kolmekuningapäeva jõuluvana oma kambrist õieti välja ei saagi. Sellepärast on väga hea, et tema juurde on kolinud ka jõulumemm ja abistamas on üks päkapikk. Jõulumemm ütles, et eelmisel aastal ta koos jõuluvanaga kohe Jõgevale ei tulnud, aga nüüd sõitis taadile järele.
Jõuluvanale on tänavu kõige eredama mälestuse jätnud kaks Tartust pärit peret. Nende lapsed olid selgeks õppinud jõulunäidendi, mille nad jõuluvanale ja tema abilistele omavalmistatud nukkudega ette kandsid.
Rahulik ja sõbralik taat
Jõulumemm meenutas üht kaugelt Soomest tulnud peret, kellele meie jõuluvana jättis kustumatu mulje just seetõttu, et mängis lastega nii kenasti. “Meie eesmärk ongi rõhutada, et jõuluvana on rahulik ja sõbralik ning tal on alati aega lapsi ära kuulata, tal jätkub lastele ikka häid sõnu,? rõhutas jõulumemm.
Neljapäeval käis jõulutaadi juures ka üks kahekuune poiss, tema ongi tänavu olnud kõige noorem külastaja. Kahjuks jäi ta küll enne taadi ette jõudmist isa süles magama. Pooleaastasi ja teisi alla aasta vanuseid lapsi ei osanud jõuluvana kohe kokku lugedagi, neid on juba päris palju käinud. Iseasi, mida nad sellest külaskäigust hiljem mäletavad, kui üldse mäletavad.
Laste kirju oli jõuluvanale kirjutatud nädala alguse seisuga 499, kuid jõulueelsel nädalal alles hakkas neid rohkem tulema. Kahju, et ilusad kirjad on saataja-aadressita, nii ei saa jõuluvana neile vastuseid saata.
Lapsi aga muudkui voorib ning kõik on nii kenasti oma salmid-laulud selgeks õppinud. Pahatahtlikke lapsi jõuluvana juurde ei tule, pisut on pättusi teinud ainult üks rühm.
Päkapikumaal tutvustavad jõulusokk ja jõuluhani õletoas vanu jõulukombeid. Õlgedes hullata ja vägikaigast vedada meeldis lastele väga.
Oma jääst lossis pakkus lumekuninganna jäätist. Härjapõlvlaste juures sai aga õnne valada.
Olgugi, et Päkapikumaa on tänavu juba lõpetanud, tuleb enne jõuluvana juurde jõudmist lastel ka praegu läbida terve seiklus ? kaunistada saab küünlaid ja piparkooke. Lastega mängivad lumekuninganna, härjapõlvlane ja jõulumemm.
Südamlikud hetked
Jõgeva kultuurikeskuse juhataja Airi Rütteri sõnul on Jõulumaa tegemistesse kaasatud kõik kultuurikeskuse töötajad ja vahest ka huvikooli lapsed.
Rütteril pole 25. novembrist alates olnud ühtegi vaba päeva ja enne 25. detsembrit ei tule ka. “Kõik meie töötajad löövad kaasa, mängivad lastega ja täidavad mitmesuguseid rolle,? rääkis Rütter.
“Kõik on seni sujunud tõrgeteta ja see ongi parim tänu. Väga südamlikke hetki on olnud jõuluvana juures,? lisas ta.
Jõgeva linnapea Viktor Svjatõsevi sõnul näitab külastajate arv, et kultuurikeskuse inimesed teevad oma tööd südamega. “Tubli saavutus,? kiitis ta.
Jõuluvana võib saada uue elupaiga
Et jõuluvana elamine kultuurikeskuses on kitsaks jäänud ja vajab laiendamist, on Jõgeva linnale selge.
Tuleva aasta 15. maiks peaks valmima külmalinna kontseptsioon ja seal on jõuluvanale ette nähtud juba päris oma linnak, kus jätkuks tegevust tervele perele aasta läbi. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus on andnud 140 000 krooni toetust külmalinna kontseptsiooni väljatöötamiseks.
Jõgeva linnapea Viktor Svjatõ?evi hinnangul võiks jõuluvana linnak asuda Piiri pargis, kõik vajalik selleks on seal olemas.
HELVE LAASIK
