Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog Laine Kepparti andmetel näitas kraadiklaas ilmajaama lähedal põllul nejapäeva ööl mulla peal külma -6,5 kraadi ja reede öösel -6,7 kraadi. Kahe sentimeetri kõgusel maapinnast, kus tavaliselt ongi kõige külmem, näitas kraadiklaas neljapäeva ja reede hommikul alla -8 kraadist külma, rohu kohal aga koguni -9,7 ja -10,6 kraadi külma.
“Kuigi külmakahjustuste ulatus selgub hiljem, on juba praegu näha, et külm on kahjustanud tammelehti. Jõgeva linnas kaitseliidu maja juures on ta näpistanud isegi vahtralehti. Tulbid on longus ja ilupõõsa Forsüütia lehed kahjutatud. Usun, et ka marjapõõsastele tegi külm liiga ja õied võivad kahjustuste tõttu põõsastelt maha kukkuda,” rääkis Laine Keppart.
Läänemaal ja Noarootsis mõõdeti neljapäeval lumekattevaiba paksuseks 4-5 cm. Kuid mais on ka varasematel aegadel lund sadanud. Näiteks oli 8 cm paksuselt lumi maas 1978.aasta 11-13. mail, 1968. aastal 18-19. mail 2 cm paksuselt isegi üsna hiljuti, 1999.aasta 12. mail.
Keskealistel ja ka vanematel ininestel on kindlasti meeles, et 4-5 sentimeetrist lumikatet mõõdeti 1975. aastal. “Sirelid õitsesid ja rukis oli siis juba meetrikõrgune,” märkis Laine Keppart.
RAIVO SIHVER
