Jõgeva Gümnaasiumis peeti möödunud reedel ja laupäeval Betti Alverile pühendatud luulepäevi Tuulelapsed. Põhikooliõpilaste luuletruppe hinnanud Nõukoda otsustas seekord kuulutada laureaadiks kõik 17 truppi. Tõsi, osa neist pälvisid kuldsete, osa hõbedaste osa pronksiste ja osa lootuste laureaadi tiitli.
Kuldseteks laureaatideks nimetati Aseri Keskkooli trupp Kirdekad, Orissaare Gümnaasiumi luuletrupp, Saaremaa Ühisgümnaasiumi trupp Kreputlased ja Viimsi Keskkooli trupp Eksperiment. Hõbedaste laureaatide nimistust leiame Kunda Ühisgümnaasiumi trupi Karoliine, Kolga Keskkooli Kohal-olijad, Tallinna Arte Gümnaasiumi luuletrupi ja Jõgeva Gümnaasiumi Liblikapüüdja. Pronksiste laureaatide hulka arvati Viimsi Keskkooli trupp K.O.K.K., Kehra Keskkooli luuletrupp, Torma Põhikooli draamaringi OFF
Lisaks laureaaditiitlitele andis Nõukoda välja rea eripreemiaid. Jõgevamaa truppidest said selle Lustivere Põhikooli trupp (oskuse eest leida sõpru) ja Torma Põhikooli draamaringi OFF vanim trupp (vaimuka meediakriitika eest). Õpetajapreemia pälvisid teiste hulgas Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatri lavastaja Lianne Saage-Vahur (lavastuslike otsingute ja riskijulguse eest) ning Torma OFFi juhendaja Ülle Säälik ja Lustivere trupi juhendaja Malle Tuur (oma õpilaste tuulelaste hulka toomise eest).
Kõige üksmeelsem tundus Nõukoda olevat Aseri Keskkooli Kirdekate lavastuse „Krokodilli lugu“ kiitmisel. Lavastus põhines Kornei Tšukovski luuletusel „Krokodill“ ning selles tegid kaasa kolm eesti ja kolm vene rahvusest tüdrukut. Aseri koolis õpibki mõlemast rahvusest lapsi ning Tuulelaste seekordne teema — vene lasteluule — võimaldas aserilastel selle asjaolu väga tugevasti enda kasuks pöörata.
„Olnuks teema teistsugune, poleks me Tuulelastele välja tulnudki, sest põhikooliealisi oli meie truppi ainult kaks tükki alles jäänud,“ ütles Kirdekate juhendaja Luule Varinurm. „Vene lasteluulega seoses tekkis aga idee kaasata vene lapsed.“
Lihtne, aga lööv
Luule Varinurm märkis tagasihoidlikult, et tema keerulisi lavastusi teha ei oska, vaid ainult lihtsaid. „Krokodilli lugu“ on tõesti üsna lihtsate vahenditega tehtud, ent kõik kuus piigat olid lugu jutustades väga veenvad ja suutsid väga hästi tempot hoida. Kõige olulisem oli aga see, et suurema lavakogemusega eesti tüdrukute ja temperamentsemate vene tüdrukute vahel tekkis laval omapärane sünergia. Tekstigi loeti vaheldumisi eesti ja vene keeles.
„Tegin luuletuse eesti- ja venekeelsest tekstist koopia, panin need ühele paberile paralleelselt jooksma ning siis vaatasin, kuidas teksti kahe keele vahel jagada, nii et lugu sujuvalt jookseks ja riimgi alles jääks,“ ütles Luule Varinurm.
Ehedamal kujul kui Kirdekate „Krokodilli loos“ pole mina nähtust nimega integratsioon vist kunagi näinud.
Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatri Liblikapüüdja noorem trupp võttis seekord ette üsna ambitsioonika eksperimendi: nad otsustasid oma lavastust „Tsaar Saltaan“ mängida mitte laval, vaid nii, et osalised olid grupiti või suisa ühekaupa saali laiali paigutatud. Esialgu toimis süsteem hästi, siis aga unustas keegi kas oma sõnajärje või teksti ning üksteisest kaugel paiknedes ei saanud noored näitlejad ka hättasattunut aidata. Nii jäigi tükk lõpuni mängimata. Ent see osa lavastusest, mis ära mängida jõuti, ajendas Nõukoda arvama Liblikapüüdja siiski hõbedaste laureaatide hulka. Eelkõige äratas imetlust Lianne Saage-Vahuri oskus panna nii noored näitlejad nii oskuslikult sõnaga ümber käima.
Pole marionetid
„Mina olengi siin jälginud mitte niivõrd seda, kuivõrd noored saavad hakkama vene luule tõlgendamisega, kuivõrd seda, kuidas nad üldse sõna valdavad,“ ütles Nõukoja liige Virko Annus, kes töö kõrval Eesti Rahvusringhäälingu raadioteatris uurib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kõrgema lavakunstikooli magistrandina just lavakõnega seotud probleeme. Annuse sõnul napib noortel näitlejatel vahel loo jutustamiseks vajalikke tehnilisi oskusi, ent need on õpitavad. Kõige tähtsam on siiski see, et Jõgeva luulepäevadel ei seisa laval õpetaja juhitud hüpiknukud, vaid selle taga, mida noored laval teevad, on enamasti nende endi ideed, olgu need siis teostunud natuke paremini või halvemini.
„Kõige ilusamad on need hetked, mil ma näen, kuidas noor näitleja laval kasvab ja neid hetki olen ma siin saanud ridamisi kogeda,“ ütles Virko Annus.
Tartu Ülikooli kasvatusteaduste instituudi direktor, kauaaegne kooliteatrijuhendaja Rain Mikser ütles, et tema jaoks oli Tuulelastel kõige mõnusam kogemine, et noorte luuletrupid oskavad endiselt üllatada ka temasugust kümneaastase kooliteatrikogemusega küünikut, kes arvab, et ta on laval juba kõike näinud.
„Meeldis ka siinne pingevaba õhkkond,“ ütles Rain Mikser. „Tundub, et juhendajad ei tule siia n-ö mõisa peale mängima, vaid julgevad oma truppe ka lihtsalt õppima tuua. Eriline kummardus Torma OFFi juhendajale Ülle Säälikule, kes väikesest põhikoolist tervelt kolm truppi luulepäevadele tõi!“
Eesti Harrastusteatrite Liidu kooliteatrite koordinaator ja koolitusjuht Maret Oomer tõdes, et taaskohtumine vene lasteluulega kujunes rõõmsaks ja elamuslikuks, sest trupid olid selle lavaletoomiseks leidnud huvitavaid ja üllatavaid lahendusi. Aseri Kirdekate kakskeelse trupi edukas etteaste sundis aga mõtlema, kui vähe Eestis külg külje kõrval elavad eestlased ja venelased siiani osanud teineteise potentsiaali vastastikuseks vaimseks rikastamiseks ära kasutada.
Jõgeva kultuurihuviline tohter Kalle Piiskoppel, kes Nõukojas juba n-ö püsiliikmeks kujunenud, lisas, et vene kirjandusel on eestikeelses kultuuriruumis palju väiksem osakaal kui sellel olla võiks.
„Eestlased on nii tsaari- kui nõukogudeaegse venestamise edukalt üle elanud just tänu sellele, et venestamist on ikka alustatud valest otsast: piltlikult öeldes, linnaliinibussis vene argikeelt peale surudes,“ ütles Kalle Piiskoppel. „Eesti intelligentsi vene kõrgkultuuriga „peibutades“ oleks edu ilmselt suurem olnud. Aga nüüd, iseseisvas Eestis elades võiksime küll vene kultuuri paremini tunda kui me seda teeme.“
Tänavused Tuulelapsed, mille korraldamisega Jõgeva Gümnaasium, kooliteater Liblikapüüdja ja Betti Alveri Fond taas suurepäraselt toime tulid, aitasid seda puudujääki kindlasti tasandada.
iii
RIINA MÄGI
