Praegu käsil oleva projektiga alustas liikumine Kodukant läinud aasta detsembrikuus. Ajendiks said möödunud suvel Jõgevamaal peetud Eesti Külade VI Maapäeva arutelud töögruppides, kus eriliselt toodi esile just külavanemate kui külaelu oluliste äratajate ja kogukonna elu edendajate osa praeguses ajas.
Võtmeisikud ja koostöö
Külavanemate seminarid viiakse läbi kõikides maakondades. Ettevõtmise eesmärgiks on nii külavanemate koolitamine kui ka koostöövõrgustiku loomine. Seepärast on neile seminaridele oodatud peale külavanemate ka teised külaelu aktivistid ning omavalitsuste esindajad. Ühiselt arutletakse, mil moel külavanemast võib kujuneda kohaliku elu edendamise võtmeisik. Ühtlasi tahetakse avardada külavanemate ja omavalitsuste esindajate arusaamu ja teadlikkust külavanema osast, tegevustest, vastastikustest ootustest ja tegevusvaldkondadest. Jõgevamaal korraldatud kontaktseminar oli järjekorras kolmas. Algust tehti Läänemaal ja Põlvamaal. Ühtekokku kestavad seminarid juunikuuni, kuni Eesti maakondadele on ring peale saanud. Seejärel peetakse septembris ja oktoobris kolm piirkondlikku jätkuseminari külavanemate koostööst omavalitsuste ja külaseltsidega, kus ühe alateemana käsitletakse ka külavanema statuuti ja toimivat koostööpraktikat erinevates paikades. Kontaktseminaride ja arutelude tulemused süstematiseeritakse ja selle põhjal koostatakse abimaterjal “Abiks külavanemale”, millest saaksid kasulikke näpunäiteid nii oma tegevust alustanud kui ka pikemat aega tegutsenud külavanemad, samuti saaksid sealt omavalitsused ning külaseltsid tuge omavaheliseks koostööks.
Üksteiselt tuge ja kogemusi
Möödunud reedel kogunes Jõgevale seminarile kokku 23 aktiivset külade esindajat ning maakonna külaliikumise koordinaator Pille Tutt. Seminari viis läbi projektijuht Mai Kones, lektor oli sotsioloog Ivi Proos. Viimase sõnul osalesid jõgevamaalastest külaaktivistid aruteludel ja töögruppides aktiivselt ning tundus, et vastastikku saadi üksteise kogemustest tuge ja uusi mõtteid. “Eesti külaliikumise Kodukant tegevus on suunatud mitmele sihtrühmale ja üheks olulisemaks neist on külavanemad. Täna on arusaamad külavanema rollist ja tegevusest nii omavalitsuste kui külade tasandil Eestis piirkonniti väga erinevad. Mõnel pool on külavanem võtmeisikuks küla ja valla omavahelisel suhtlemisel, teisalt on tal lihtsalt esindusfunktsioon. Erinev on ka külavanemate ja külaseltside vaheline suhtlemine ning rollide jaotus,? leidis Ivi Proos.
Seminari tegevus kulges liikuvates töötubades kokku neljas töörühmas. Arutleti, millega tegelikult praegu kusagil külavanemad kui ühed vabatahtliku tegevuse esindajad tegelevad ning missuguste probleemidega nad silmitsi seisavad. Kõne all oli ka külavanema osa kohaliku demokraatia esindajana, muutunud küla ja muutunud ootused külavanemale jne.
Töörühmades tuli maakonna koordinaatori Pille Tuti sõnul eriti esile see, et külavanem ja külaselts täiendavad teineteist koostöös, et külavanema osalemine seltsi juhatuse tegevuses on oluline, sest otsene info ja tagasiside tugevdavad üksteist. Samuti leiti, et külavanemad vajavad maakondlikku koolitusvõimalust, et saada kohustustest, õigustest ja koostöövõimalustest selgemat ülevaadet.
Positiivne tagasiside
Üks seminaril osalenutest oli Maarja-Magdaleena noor külaaktivist Kalmer Põld, kes kinnitas, et muljed sellest päevast on igati positiivsed ning arutelud ja kogemustevahetused olid huvitavad ning tekitasid uusi mõtteid. “Maarja-Magdaleenas olen alles suhteliselt uus inimene. Oma kodukandi Ida-Virumaa inimestega vesteldes veendusin, et nendes külades, kus elu tõeliselt õitsele löönud, on just külavanema osa oluline. Mulle meeldisid seminaripäeva asjalikud arutelud. Kinnitust sain ka sellele, et kõige tähtsam asi on ikka pealehakkamine ja et külavanemal peab olema eelkõige julgust ning tahtmist suhelda ja tuleb võtta kõiki võrdväärsetena. Olen kindel, et kui asjad juba liikuma on saanud, siis enam jänni ei jää ja et ühistööl on tõepoolest palju jõudu. Ulata abistav käsi ja asjad hakkavad juba iseenesest paremuse poole minema,” arvas Kalmer Põld.
VAIKE KÄOSAAR
