Ivar Vinkmann, müügijuht:
?Sügis on mulle nõnda kiire aeg, et pole mahti masendust tundagi. Räägitakse ka kevadväsimusest, aga sedagi pole ma tundnud. Vitamiinipuudusest saab ju apteegi abiga üle. Masendust saavad endale lubada need, kellel pole midagi teha. Minul igatahes meelepärast tööd ja tegemist jätkub: võtame või Jõgeva Linna Teatri, kus ma juba aastaid kaasa löön, või kultuurikeskuse, kus toimub üsna palju üritusi ja teatrietendusi. Oma teatriga tahame üles soojendada ?Kokaraamatu?, mille tegime eelmisel hooajal, kuid seda sai vähe mängitud. Nagu ikka, teeme midagi jõuludeks ja alustame uue tüki õppimist. Tahtmine on saada see kevadeks lavaküpseks.?
Kaupo Kalmer Õun, töötu:
?Mis siin ikka võidelda, sest sügisega mul kohanemisprobleeme pole. Küll vajab aga töötustaatus harjumist. Tööd jätkub ka kodus, aga põhiline häda, et selle töö eest ei anta palka. Masendust ei tohi hakata esile tooma ega lasta sellel võimust võtta. Lootust ei tohi hüljata ja oma tervist rikkuda. Sügismasendusest võib tulla rahutu uni, maohaavad ja muudki hädad. Sügisene pikem pime aeg ja loodus annab nukrust, aga pea see lumigi ei tule ja rõõmsam kevadki pole väga kaugel. Sügisest kellakeeramist ma ei poolda, aga sellega harjub üsna kähku. Pealegi pole talve- ja suveajale üleminek meie teha ja ega Euroliidus meie sõna loegi.?
Kiira Järvsalu, kodune:
?Sügis mulle meeldibki. Rohelust on suvel juba küllalt nähtud, vahelduseks ongi ilus vaadata mahalangenud lehti ja raagu jäävaid puid. Pikematel õhtutel saabki rohkem toas olla ja teha suvel tegemata jäänud töid. Heegeldan, õmblen, koon ja teen muud näputööd. Olen nagu päkapikutöökojas, kust lastele, lastelastele ja teistelegi jõulukingitusi tuleb. Sügistalvel annab valgust kodusoojus, jõuluootus ja küünlasära. Hingedepäev ongi tulekul, 2. november on mul hästi meeles, sest siis on mul sünnipäev. Saab nina natuke püsti ajada, sest aastaid ei tasu vaadata – peaasi, et ise tunned end noorena. Tihtipeale tekitamegi me stressi endale ise.?
Avo Anni, päästetöötaja:
?Ei ole mul masendust ega midagi, olgu ükskõik milline ilm või aastaaeg. Elu on ju nõnda seatud, et aastad ja ajad käivad omasoodu, olen sellega juba harjunud. Ja pikuke see sügis ikkagi on: varsti juba talv ja jõulud ning ihu ära värise ? kevad pole enam kaugel! Tervise üle ma ei kurda, ei köhinud ma jaanipäevalgi, nii et jõulud ja talvegi elan üle. Haiguste vastu aitab küüslauk ja kapsad, kaalid, mineraalid. Ikka omakasvatatud, nendest saan oma vitamiinid kätte. Apteegist ei luba mu palk neid osta. Talveajale üleminek ei kõlba aga kuhugi. Õhtul oleks vaja pikemalt valget aega.?
Katrin Tali, nelja lapse ema:
?Lähen metsa jalutama, seal on hea ja rahulik. Mõneti meeldib mulle sügis isegi rohkem kui suvi. Sügisel on metsas imelised lõhnad. Mets lõhnab igal aastaajal isemoodi, mets on nagu aroomiteraapia kabinet. Köha, nohu ja külmetushaiguste vastu aitavad raviteed. Piparmünt, pärnaõied ja teised vanad rohud, mida tean ja tunnen. Kõige parem on piparmünditee, see rahustab ja annab energiat. Tuleb jalutama minna ja värsket õhku hingata, siis läheb masendus ja haiguski üle. Ja kui ongi vahel kehvem meeleolu, ei maksa seda teistele näidata. Tuju tõstmiseks on käepärast Lutsu Kevade, mida on nagu Sveijkigi ikka ja jälle mõnus lugeda.?
Eleri Saar, noortejuht:
?Sellel aastal polegi mul sügismasendust olnud. Ja kui oligi, siis sai see märkamatult läbi. Läinud suvi oli ja praegune sügis on minu jaoks täiesti normaalsed. Kuigi kehv ilm võib tekitada mulle masendust, olen praegu supertujus. Oli kuuvarjutus ja öist valgust jääb aina vähemaks, aga pimedal ajal on ka omad võlud. Mul on töised päevad, seepärast armastangi istuda õhtuti teleka ees. Kolme kanali pealt annab ka midagi head ja lõbusat vaadata. Masenduse ajavad minema minu töö laste ja noortega, nende rõõm on lausa nakkav. Kõige parem rohi igasuguse masenduse vastu on aga armastus. Rõõmus meel ja armastus aitavad kohe kindlasti.?
ARDI KIVIMETS
