Arne Piirson, ehitaja Jõgevalt:
“Reklaami peab olema juba seepärast, et saada teada, kes tahavad Riigikokku ja keda valida. Ülepakutud reklaam ja paljulubavad kirjad valimisplakatite all mulle aga ei meeldi. Näiteks seegi ütlemine, et raha pole oluline. Paraku on rahal meie elus mängida üsna oluline roll. Valimiseelne reklaam mind siiski eriti ei mõjuta, sest olen jäänud ühele erakonnale truuks juba selle algusest saati. Eks kõik parteid ja erakonnad ole erinevad. Nad lubavad ja ka teevad midagi, kuid otseselt pole nad suurt midagi ära teinud. Minu arvates on olnud senini tegusam Keskerakond, keda küll tögatakse, kuid eks seda tehakse ka teistega. Mina olen jäänud parteituks, kuid tütred on küll erakonna liikmed. Jätangi poliitikategemise noortele, see on meie tulevik ja las teevad midagi konkreetset.”
Antti Rand, ehitaja Siimustist:
“Selline suurejooneline valimisreklaam on liiast ja pealetükkiv. Ma ei taha, et mind hakatakse häirima sellise jamaga nagu eelmiste valimiste eel, kui helistati ja soovitati, et valige meie erakond. Päris hea, et seekord polnud Jõgeval suuri reklaampilte, kus keegi vaatab sulle igal sammul näkku. Eks seegi kord hakkab postkastidesse reklaami tulema, kuid eks kirjakandjagi peab oma tööd tegema ja talle antud paberid laiali kandma. See, kas ma neid lehti loen või viskan kohe prügikasti, on juba minu otsustada. Televisioonis näidatav reklaam on ka pealetükkiv, kuid telekal on hea omadus, et seda saab välja lülitada või kanalit vahetada. Ma juba tean, kelle poolt hääletan, ja lähen kindlasti valima. Juba seepärast, et pärast poleks vaja jalaga vastu seina taguda ja kiruda ? oh, millised nad valisid.”
Kaie Poolakess, ametnik Kassinurmest:
“Reklaamimine mulle ei meeldi ja ammugi valimiseelne ülepaisutatud reklaam, mida pakutakse nii söögi alla kui peale. Eneseupitamise reklaame hakkab järjest rohkem tulema. Näen seda telekast, kuulen raadiost ja loen lehtedest. Valimiste ajal panengi oma postkastile sildi, et palun mind reklaamiga mitte tülitada. Riigikogu saadiku kõige paremaks reklaamiks on tema senise töö tulemuslikkus. Kui keegi hakkab mulle mingit nänni, olgu see ?okolaad, tikutops või midagi muud, siis seda ma küll vastu ei võta ja tema poolt ei hääleta. Pean seda lipitsemiseks või nagu väikeseks altkäemaksuks. Valimistel pooldan ikka Jõgevamaa inimest, kuid kelle ma oma kahest kandidaadist valin, on veel lahtine. Küllap eelistan meesterahvast, sest riigi juhtimisel usaldan rohkem mehemõistust.”
Harri Kirt, ettevõtja Jõgevalt:
“Väikeses Eestis pole valimisteks eriti suurt reklaami üldse vaja ja tänavareklaami ammugi mitte. Valin selle, keda tunnen ja tean, et ta on juba midagi ka teiste heaks teinud. Meil on praegune poliitiline õhkkond ja killustatus küllaltki suur ja ega teagi, palju mu hääl maksab ja kas just minu valitud mees saab Riigikokku. Olengi rehkendanud, milline partei korjab endale selleks parasjagu hääli. Villu ja Mart, Ester ja Jaan saavad kindlasti portfelli ja eks mõni noorem ka. Arvatavasti antakse seekord rohkem hääli ka naiste poolt, sest ilma naisteta on kurb maailm. Oma 15 protsenti riigikogulastest peaks olema ikka tarku vanemaealisi, kuid mitte selliseid, kelle targad juuksed on jätnud lolli pea maha. Pooldan maaelu ja väiketalupidamist toetavaid riigikogulasi.”
Riho Jaanuska, ettevõtja Palamuselt:
“Reklaami on küllalt ja eks paljud annavadki emotsionaalse erutuse baasil oma hääle sellele, kes ajab ilusamat juttu, annab lubadusi ja on pildil kena väljanägemisega. Mind reklaam suurt ei mõjuta, kuna kõik parteid ajavad esmajoones välis- ja sotsiaalpoliitikat ja jumal teab, mida veel, kuid mitte majandust. Lihtne on lubada, et vähendame tulumaksu, tõstame pensioni, lapsetoetust, emapalka jne, kuid keegi ei saa laiali jagada ju rohkem raha, kui ta on seda kogunud. Senises Riigikogus on vaid paar venda, kes jagavad majandust ja julgevad ja oskavad seda ka teistele arusaadavalt välja öelda. Valima ma lähen ja annan oma hääle majanduses tugeva mehe poolt. Tõenäoliselt teda seekord enam ei valita, sest paljud valivad saadikut tema kena välimuse ja ilusate lubaduste järgi.”
Laili Ilves, 1-aastase Henri ema Jõgevalt:
“Mõned reklaamid on nii naljakad ja nõmedad. Telekast näed mingit pikka reklaamklippi, kus eestlased oleks nagu mingid tobukesed ja annavad ära kõik, mida küsitakse. Paremat palka, suuremat lastetoetust ja pensioni lubatakse ka. Ikka kõike head ja paremat. Hääletage vaid meie poolt, siis jõuavad siia piimajõed ja pudrumäed. Igasugune reklaam ja ajakirjanduses ilmunud parteidevaheline kemplemine teeb valijale segadust. Mida rohkem nende erinevate parteiliidrite keerutavaid arvamusi loed, seda segasemaks läheb, ja lõpuks ei saagi aru, kellel on õigus. Istugu need 101 saadikut Riigikogus ja tehku oma tööd ning leidku omavahel kooskõla, et võtta vastu õigeid seadusi. Valima ma lähen, aga ei teagi, kas Tartusse või Jõgevale. Vahet ju pole ? kandidaadid on samad.”
ARDI KIVIMETS
