Miko Täpsi, ehituseriala õpilane Koogi külast:
“Ega ta eriti hea asi ole. Vahetevahel olen seda ikka proovinud, kuid teistele ei soovita. Nagu paljudel teistelgi, sai suitsuhimu alguse kooliajast: eriti popp oli käia pidudel, kui pakk Bondi taskus. Minupoolest võib sigarettide hind tõusta, ongi parem, siis ei saa väiksemad seda nii lihtsalt kätte. Suitsu ja selle vastureklaam mind ei sega neile, kes tõmbavad, see ei mõju. Kui hakata vähihaiguse peale mõtlema, siis ei tohiks paljusid asju, ka suitsuvorsti süüa. Olen märganud, et ega suitsetamine polegi enam kuigi popp, nii mõnegi käest olen kuulnud, et jättis suitsetamise maha. Naine ja suits ei sobi küll kokku, tossutavat naist ei tahaks ma suudeldagi.”
Hilda Ratas, pensionär Jõgevalt:
“Suitsu ma ei tee mulle ei meeldi, kui ka teised suitsetavad. Leian, et tervis on ikka kõige suurem väärtus, kuid kes sellest ei hooli, tõmmaku suitsu edasi ? peaasi, et nad oma suitsuga teisi ei mürgita. Õhus on seda saasta ja suitsu isegi palju, kui seda sigaretist veel juurde ahmida, siis pole mõtet imestada, et tervis läbi ja elu lühike. Minu meelest ei kõlba avalikes kohtades ja tänaval suitsetada. Eriti riivab silma, kui naisel on suits hammaste vahel, ja päris hull lugu, kui suitsetab lapseootel naine. Ta ei tee ju ainult endale kahju, vaid mürgitab ka selle väikese imelise olendi juba enne ilmaletulekut ära.”
Tõnis Palm, Koidu talu peremees Kõola külast:
“Ma ei suitseta, pole seda kunagi proovinudki. Kogu mu pere ei pruugi tubakat ja ka tutvusringkonnas on väga vähe suitsetajaid. Passiivne suitsetaja olen küll olnud, seda mingi aeg tudengipõlves, kui ühika toakaaslased pahvisid suitsu. Huvitav, et meie kursuse 20 poisist jätsid peaaegu kõik kooli lõpus suitsetamise maha, kümnest tüdrukust aga väga vähesed. Mäletan, kuidas mu vanaisa suitsetamise lõpetas: mul praegugi veel silme ees, kui ta viskas oma suitsuvarud pliidi alla, lõpetas suitsetamise päevapealt ja elas sigaretita kõrge vanaduseni. Imestan, kuidas tulevad toime vaesemad pered, kus kõik suitsetavad – kogu lapsetoetus, kuskil 300 krooni, kulub ju üksnes suitsudele.”
Sergei Borissov, elektromehhaanik Jõgevalt:
“Olin juba 25 vana, kui hakkasin natuke tõmbama. Teen filtriga, neid kõige lahjemaid super-light sigarette. Nüüd on nagu väike sõltuvus tulnud. Olen proovinud suitsetamist ka maha jätta, aga senini pole selleks kõva tahtmist olnud. Seltskonnas on suitsetamine päris mõnus tegevus ja ajaviide. Suitsuses toas ei taha ma küll kogu aeg olla, baarides peakski olema ruum nii suitsetamiseks kui mittesuitsetajatele. Baarides või klubides ei saa suitsetamist päris ära keelata – kui suitsusõltlane peab paar-kolm tundi ilma olema, läheb ta ju närviliseks. Seadus, et ametiasutustes ja suurte majade trepikodades ei tohi suitsetada, on õige, aga ega seda alati täideta.”
Elina Leisson ja Kairi Puusta, sotsiaaltöö eriala tudengid:
“See on igaühe enda asi, mida ta sööb või tarbib ja mida tahab oma tervisega teha. Kui ta ikka suitsetab, siis sellest ei aita, kui ütled, et ära tee ? suits on tervisele kahjulik. Lihtsam on halbade asjade ja harjumustega mitte alustada kui hiljem nendest lahti saada. Paljud on hakanud suitsetama, sest see on nii noortepärane ja popp, kuid üha enam läheb popiks seegi, kui sul on julgust olla veidi teistmoodi ja mitte suitsetada. Noormehi, kes ei suitseta, kohtab siiski piisavalt palju. Need mehed tunduvad olema teistest tervemad ja rõõmsamad. Mittesuitsetajad poisid paistavadki rohkem välja ja meie silmis ongi see nende eelis.”
Evi Soonsein, meedik Jõgevalt:
“Mul on kurb näha, kuidas inimesed suitsetamisega oma tervist kahjustavad. Kõige kurvem on vaadata, kui suitsetavad noored tüdrukud ja emad. Ei aita siin suitsetamise kahjulikkuse eest hoiatavad kirjad suitsupakkidel ega manitsemine. Keelu ja käsuga ei saa siin midagi teha, suitsetamine on inimese vaba valik – ega keegi teine saa sinu elu elada. Mul on heameel, et üks mu tuttav sai suitsetamisest lahti: käis paar korda Tartus nõelraviseansil ja nüüd on ta palju ilusam ja säravam. Sõitmisele ja ravile kulus küll natuke raha, kuid igatahes tuli see palju odavam kui paar kuud kalleid suitse osta.”
ARDI KIVIMETS
