„Tere, osalesite ajakirjanikuna pühapäevasel Jõgeva vallavolikogu istungil. Olete lähikontaktne. Saadan teile e-maili eneseisolatsiooni kehtivuse ja testimisajaga,“ teatab terviseameti töötaja mulle kolmapäeva õhtupoolikul napilt tunnike enne tööpäeva ametlikku lõppu.
Tänane lehenumber on seega veidi teistsugusem. Kui läinud aastal saime kahe nädala jagu isolatsioonis oleva peatoimetajaga lehte teha, siis nüüd on meil taas see võimalus. Sedakorda on aeg siis minu käes.
Pärast telefonikõnet terviseametiga muutus elukorraldus hoopis teistsuguseks. Kõigile ametipoolsetele küsimustele vastates mõistsin, et nüüd saab mul võrdlemisi vähe võimalusi olema. Kuna eneseisolatsiooni küsimus oli õhus juba päev enne, oskasin üksjagu asju varem ära teha: varuda veidi rohkem toitu, esmatarbekaupu, isegi vanematele helistada. Seega polnud kellegi üllatus eriti suur, kui neile kolmapäeval üle helistasin ja uudist teatasin. Ja nii saigi kindlaks, et minu päeva tipphetkeks saab järgmise kümne päeva jooksul kuurist puude toomine.
Mõiste eneseisolatsioon on tegelikult hirmutav. Järgmistel päevadel tuleb saata poodi keegi teine, tööülesannetele keegi teine ning valdavalt saab teisi inimesi vaadata arvuti- või telefoniekraanilt. Ja kui keegi väga tahab, käib akna all lehvitamas. Ent ajad on sellised ja elu on selline. Midagi ei ole teha.
Pärast esimest sedasorti tööpäeva on veidi värskendav: töötempo on teistsugune, üksjagu põnev, kohvipausid on siis, kui jaksan end köögilaua tagant üles ajada, ning kui väga kurb on, võib kassi paitada. Lehe kokkupanemine käib tänapäeval arvutite ja programmide toel täpselt nii, et ei saa arugi, kas toimetaja seisab kõrval või mitte.
Isegi trenni tegemiseks ei pea enam õue minema, paljud treenerid on oma tunnid internetti viinud. Ja kuna terviseamet on kaks korda päevas soovitanud tube tuulutada, siis külma ilma ja tuisku trotsides saab sedagi teha. Ning kui igav on, võib taas kuurist kotitäie puid tuua.
Juba esimesel päeval avastasin, et monotoonne puude kotti ladumine võib olla ühtpidi rahustav, teistpidi võimaluseks ideid kokku koguda. Aga see kõik on alles alguseks …
KERTTU-KADI VANAMB, peatoimetaja
