Need, näiteks 1994.aasta 1. juunil Adaveres tehtud pildid, leian oma fotoarhiivist üsna hõlpsasti üles. Meie president tegi koos Soome presidendi Martti Ahtisaariga Tartusse sõites siin väikese vahepeatuse. Meelde on jäänud, kui presidendipaare tervitama tulnud külakapell mängis “Mu kuldane noorus, ei meelest see läe…” ja Ahtisaari hakkas kaasa laulma. Paistis, et Merigi võttis selle viisi üles. Südamlik oli näha ja jäädvustada, kui hästi suhtles meie president Adavere tollase majandijuhi Vello Kaseloga, tema lapselapse ja teistega.
Järgmised pildid leian presidendi visiidist Palamusele, kus ta koolijuhtidele gloobused üle andis ja apteegis punsli eli mekkis. Läbi raskuste õnnestus minulgi pisikesse apteegiruumi pääseda. Miskipärast tuleb see lugu nüüd eriti meelde ja mitte seetõttu, et saaksin öelda ? näe, olen minagi koos nii tähtsa tegelasega napsi võtnud. Meenutamist väärt on ka lugu Tootsi koolimajas, kus ootasime koos Voorema tollase reporteri Peep Lillemäega momenti saada presidendilt intervjuu. Viimaks pääsesimegi jutule ja kui Peep end tutvustas, koputas Meri ajakirjaniku kaelas rippuvale pressikaardile: “Jah, ma näen seda, kes te olete ? lugeda ma oskan.” Tundus, et Merile lausa meeldis, kui “väikese lehe neegrid” teda küsitlevad ja pildistavad. Jäi minulgi nõnda palju aega, et sain teha võtteid üsna rahulikult ja jõudsin anda oma aparaadi ka kellelegi plõksu tegemiseks, et saaksin ka endale presidendi taustal tehtud pildikese.
On olnud minulgi kange tahtmine teha pilti, kuidas president Marlboro sigaretti tõmbab. Mustvees ei hakanud ma seda üritamagi ? sellal oli tema ümber üsna tihe turvamüür. Paar aastat hiljem tuli mul selline võimalus Palamusel. Ürituse lõpupoole läksin otsima sobivat positsiooni, et jäädvustada ka presidendi Palamuselt lahkumist. Vahetasin fotokal objektiivi, kui märkasin, et Meri oli jõudnud mulle ootamatult lähedale, sigaret näpus. Haarasin aparaadi, kui kuulsin: ?Poisid, pilti nüüd ei tee, aumeeste mäng.” Ise tegi rahulikult suitsu edasi. Seisin siis minagi nagu paar teistki reporterit, aparaat küll kaelas ja käed nagu viksil koolipoisil kõrval. Näpud küll sügelesid, kuid päästikule vajutada ei tihanud ? ikkagi aumeeste mäng. Kahjuks ei saanud asja ka pildist, kui lehmakari presidendieskordi ees üle tee läheb. Sõitsin Palamusele, kus president pidi austama küüditatuid Murtud Rukkilille rinnamärgiga. Ürituse alguseni oli veel kenake palju aega ja ega ma eriti kiirustanudki ? oli ju Lennart Meri tuntud hilineja. Järsku ilmus Palamuse teele lehmakari. Jätsin auto seisma ja jooksin pildistama. Kaugelt nägin juba vilkuritega autoderivi tulemas, vahvamat võtet ju ei saakski! Vaevalt minutike hiljem, kui autorivi pildistamiskaugusse jõudis, oli kari jõudnud aga juba üle tee ja pilt jäi tegemata. Ise süüdi ? eks ma oma sagimisega hirmutasin tõprakarja kiiremini liikuma. Aga mine tea, mille poolest võis see ka hea olla.
ARDI KIVIMETS
