Kuidas kujuneb elektri hind börsil ja miks see meile järgmisest aastast, kui hakkame elektrienergiat vabaturult ostma, nii oluline on, sellest rääkisid asjatundjad Pajusi külamajja kogunenud huvilistele.
Teisipäevases Vooremaas selgitasid Eesti Energia konsultant Vladimir Malkov, Ilmatsalu klienditeeninduse töötaja Tiina Rohtmets ja Eesti Energia Jõgeva esinduse konsultant Reeda Kukke, miks me üldse elektrienergiat vabaturult ostma peame ja miks on kliendile oluline leping sõlmida.
Räägiti elektrienergia hinna kujunemise skeemist
Eesti Energia konsultant seletas lahti, kuidas kujuneb elektrienergia hind börsil. Börsile laekub teatud hulk tellimusi ja nii selgub, kui suures koguses soovitakse börsilt järgmise tunni jooksul elektrienergiat osta. Seejärel asutakse börsil vajalikku elektrienergiat n-ö otsima ja enamasti koguneb nõutud kogus mitmelt tootjalt.
Osa sellest võib moodustada näteks põlevkivielekter, osa taastuvenergia. Kõige odavam on hüdroelektrijaamades ja tuulegeneraatorite ehk tuulikute abil toodetud elektrienergia. Paraku toodetakse elektrienergiat hüdroelektrijaamades ja tuulegeneraatorite abil vähe. Näiteks Norras sõltub hüdroelektrijaamade tootlus sellest, kuidas mägedes paiknevad reservuaarid veega täituvad, järelikult mängib olulist rolli ilmastik. Kui veetase on reservuaarides madal, siis odavat elektrit ei jätku ja börsile pääsevad kallima elektri tootjad — aatomielektrijaamad ja põlevkivil töötavad jaamad.
Kui sellestki ei jätku, siis teevad börsile pakkumisi ka need firmad, kes elektrienergia tootmiseks gaasi tarvitavad. Börsil määrab elektrienergia hinna viimane pakkuja. Oletades, et viimase pakkumise teeb firma, kus kasutatakse elektrienergia tootmiseks gaasi, mille hind on kõrgem, määrabki ta ära selle konkreetse tunni elektrienergia hinna ning kõik edasimüüjad saavad selle tunni eest elektrienergiat osta just viimase müüja poolt pakutud hinnaga. Kui aga viimaseks elektrienergia pakkujaks osutub hüdroelektrijaam, viib see hinna allapoole.
Lepingut mitte sõlminud klient jääb kasutama üldteenust
i
Pajusilased pärisid, mis juhtub siis, kui nad ühegi elektrienergiat pakkuva firmaga lepingut ei sõlmi. Vladimir Malkov lausus, et enne 10. detsembrit lepingut mitte sõlminud tarbijale saadab arve Eesti Energia ja taoline tarbija arvatakse üldteenuse kasutajate hulka.
Samas on see Malkovi kinnitusel kallim variant, kui lepingut sõlmides oleks olnud, sest üldteenuse hind arvestatakse börsi keskmise kaalutud hinna alusel.
Börsihinnale lisandub üldteenuse paketis veel müügimarginaal ja käibemaks. Üldteenuse puhul sisaldab müügimarginaal müügiks tehtud kulutusi, mis arvutatakse välja igakuiselt. Need elektrienergia tarbijad, kes enne 10. detsembrit lepingut sõlminud ei ole, saavad järgmise aasta jaanuari elektriarve Eesti Energialt üldteenusena, mis on arvestatud jaanuarikuu keskmise kaalutud börsihinna põhjal ja millele lisandub müügimarginaal. Neile klientidele saadetakse esimene uuel arvestusel põhinev elektriarve välja pärast 9. veebruari. Kui klient otsustab pärast seda valida elektrimüüja, siis saab leping hakata kehtima alates 2013. aasta 1. aprillist. Kui inimene soovib, et tema uus leping hakkab kehtima järgmisest kalendrikuust alates, tuleb tal seda teha 21 päeva enne uue kuu algust. Kui klient sõlmib lepingu Eesti Energiaga, saab ta edaspidi ainult ühe arve. Kui ta sõlmib lepingu mõne teise pakkujaga, siis saadetakse kaks arvet: üks elektrienergia pakkujalt, teine Eleketrilevilt.
Vladimir Malkov tõi näiteid Põhjamaade riikide elektrienergia hindade kohta. Kui Eestis on elektrienergia hind praegu 5,95 senti kilovatt-tunni eest, siis Norras on see hind 6,44, Soomes 6,59 ja Rootsis 6,26 senti.
Samas kehtib Rootsis ka aastane lepingutasu, mis on 42,39 eurot. Norras on lepingutasu 25,55 eurot. Soomes ei kehti lepingu püsitasu, vaid igakuine püsitasu, mille suuruseks on 3,98 eurot. Malkovi sõnul kehtivad nendes riikides ka võrgutasud, kuid nende kohta ta hetkel infot ei oma. <br />
Väiketarbijale sobib garanteeritum pakett
i
Igal elektrienergia pakkujal on olemas oma paketid, mille vahel klientidel on võimalik valida.
Tegelikult tasub nüüd igal elektritarbijal pisut mõelda, milliselt pakkujalt ja millise paketi alusel ta soovib elektrienergiat ostma hakata. EE konsultant Vladimir Malkov tõdes, et hinnaerinevused on tegelikult üsna väikesed ja pigem tasub tähelepanelikumalt jälgida, kas kilovatt-tunni hinnale lisanduvad ka püsitasud või mitte.
Eesti Energia Jõgeva esinduse klienditeenindaja Reeda Kukke sõnul on lepingute sõlmimine viimasel ajal hoogustunud ja tekkinud on ka väikesed järjekorrad. Siiani on Jõgeva maakonna elanikud eelistanud Eesti Energia paketti “Kindel”. Tõenäoliselt on mõistlik esialgu sõlmida leping lühema ajavahemiku peale, et sel moel omandada kogemus vabaturul käitumiseks ning saada selle kohta rohkem informatsiooni.
Küsimusele, kas kahetariifne elektrienergia arvestus on kasulikum kui ühetariifne, vastas konsultant, et see sõltub tarbimisest. Üldiselt tasuks lähtuda põhimõttest, et kui öine elektri tarbimine ületab 60 protsenti kogu elektritarbimisest, siis tasub pidada kahetariifset arvestust. Kui aga öise tarbimise osakaal on väiksem, on mõttekas piirduda ühetariifse arvestusega. Konsultandi sõnul elab ta ise ahiküttega korteris ja tal on küll kahetariifne elektrikulu arvestus, kuid tegelikku kasu pole tal sellest olnud.
i
TOOMAS REINPÕLD
