Ukse ees on palju meelelahutusüritusi, kuhu müüakse pileteid ning osade puhul on need juba ammu välja müüdud, mistõttu on tekkinud piletite järelturg. Paraku on järelturult ostes üsna suur võimalus saada petta kas pileti mittesaamisega või langeda hangeldajate hinnamanipulatsiooni ohvriks.
Esimene soovitus on, et kaitse oma rahakotti piletite järelturul hangeldajate eest.
Suvel toimub väga palju kontserte, festivale ja muid sündmusi nii Eestis kui ka lähiriikides, kuhu sageli sõidetakse. Kui ametlikult piletimüüjalt pääset osta ei õnnestunud, tasub oma rahakoti huvides järelturult ostes olla väga tähelepanelik, sest lõkse seal jagub. Näiteks on osades riikides piletite järelturg keelatud või hinnale lisandub hulgaliselt lisatasusid.
Väga populaarsetele kontsertidele müüakse ametlikes kanalites kõik piletid välja minutitega, mis loob soodsa pinnase piletite edasiseks hangeldamiseks ehk tekib järelturg. Leidub mitmeid platvorme, kus on võimalik maha müüa oma kontserdi või spordiürituse pääse. Järelturu pileteid võivad müüa nii teised füüsilised kui ka juriidilised isikud ning ost võib osutuda üsna problemaatiliseks. Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus Eestis on saanud tarbijatelt erinevaid küsimusi seoses taoliste piletimüükidega ning jagab soovitusi, kuidas end kaitsta.
Tasub teada, et piletite soetamine järelturult ei ole Euroopa Liidu üleselt ühtselt reguleeritud. Siseriiklik seadusandlus on olemas Norras, Saksamaal, Suurbritannias, Belgias, Prantsusmaal, Hispaanias, Portugalis, Horvaatias ning Taanis. Teistes liikmesriikides on kas piletite järelturgu puudutav regulatsioon veel väljatöötamisel või jäetakse see valdkond reguleerimata. Eestis on piletite järelturult soetamine seadusega reguleerimata.
Mida siiski silmas pidada, kui kindlasti soovid üritusel osaleda, aga pääsmeid enam saada ei ole?
Kontrolli alati enne ostu kaupleja tausta – kes on müüja, kus ta asub, kuidas temaga kontakti saab, millised on ostutingimused ning kes on ürituse korraldaja ja millised on sinu õigused juhuks, kui üritus ära jääb.
Kui pileti müüjaks on eraisik, siis ei kaitse sind tarbijakaitse seadus ega EL tarbijaõiguse alased direktiivid.
Veendu, kas kasutatav müügiplatvorm pakub ostutehingule täiendavat kaitset, näiteks raha kantakse kõigepealt deposiitarvele ning kui ostjal pilet käes, alles seejärel saab müüja raha kätte.
Hangeldaja müüb reeglina pileteid algsest ostuhinnast kallimalt olles tavaliselt füüsiline isik. Nagu varem öeldud, ei kaitse sind sellisel juhul tarbijakaitseseadus.
Piletit ostes vaata lõpphinda, kuna esialgselt kuvatud hinnale võivad lisanduda täiendavad tasud.
Veendu, kas pääse on ehtne. Kui mõni edasimüüja müüb pileteid juba enne ametlikku piletimüügi algust, siis ilmselt on tegemist pettusega, kuna ametlik müüja teavitab reeglina täpse kuupäeva ja kellaaja, millal algab piletimüük.
Heldin Malmet, EL tarbija nõustamiskeskuse jurist
