Kuidas elati Peipsi kaldal Kasepää külas

Viimase 100 aasta jooksul on küla administratiivjaotuse järgi kuulunud Tartumaa, Jõgeva rajooni ja nüüd Jõgevamaa alla. Administratiivjaotusest olenemata on Kasepää olnud Vooremaa lõpp Peipsi ääres, sest sinnani ulatuvad madalduvad vooremägede lõpud. Teadaolevalt on Kasepää küla mainitud juba 1431. aastal Kivijärve külale kuulunud kalastuspaigana Peipsi järve ääres.

Kivijärve mõisa on omakorda esmakordselt mainitud juba 1406. aastal. Kivijärve mõisa asukoht oli Laiuselt lõuna pool kinni kasvava hoburauakujulise Kivijärve lähedal, praeguse Kuremaa tehnikumi maa-alal.

Mõisnike taevas, pappide paradiis, talupoegade põrgu

Millised olud ja võimud ja valitsused on nende sajandite jooksul üle Vana-Liivimaa ja Eesti käinud ja millistes oletatavates tingimustes on meie esivanemad elanud?

Alates 1370. aastast kujunes Läänemeri Hansamereks ja seda ligi 150 aastaks. Kaubeldi Novgorodiga, mistõttu Tallinn ja Narva elasid võrdlemisi hästi. Tallinnas oli ligikaudu 7000 ja Tartus umbes 5000 elanikku. Aadel, s.t. rüütelkond sai aga kogu aeg õigusi juurde ja vaesed maamehed olid päris õigusteta, neid vahetati isegi koerte vastu.

Nii elatigi mitusada aastat. Vana-Liivimaa oli üle kogu Euroopa tuntud ülekohtu ja aadli omavoli maana. Öeldi, et Liivimaa on mõisnike taevas, pappide paradiis ja talupoegade põrgu.

1400. aasta paiku oli aga Leedu vürst Vitautas vallutanud Smolenski ja saavutanud võimu Läänemerest Musta mereni. Venemaad omakorda valitsesid suures osas tatarlased.

1474. aastal valmis Tartus Toomkirik – üks vägevamaid siinkandis.

1480. aastal õnnestus Ivan III vabastada kogu Venemaa mongoli-tatarlaste ikkest ja moodustada suur ja vägev Moskva suurvürstiriik, kes tungib 1481. aastal uuesti Liivimaale ja vallutab Tarvastu, Karksi, Viljandi.

1500. aasta paiku on Eestis ja Soomes umbes ühepalju elanikke- ca 250 000.

1501 toimus venelaste esimene tõsine rünnak Vana-Liivimaale. Toimus küll orduvägede vasturünnak Peipsi taha, aga venelased ründasid uuesti ja rüüstasid Ida-Eestis, Narva ümbruses, Tartu- ja Viljandimaal.

1502 ründasid orduväed omakorda koondvägedega Pihkva suunas, saavutasid võidu ja umbes 60 aastaks rahuliku elu, kuni 1558. a saatis Ivan IV väed jälle Liivimaad vallutama ja rüüstama. Seekord ruttasid saagist osa saama ka Taani, Rootsi ja Poola.

1661 tõi Kärde rahu 40 aastaks stabiilsuse

1561. a lagunes Vana-Liivimaa ?riik? . Kuramaa ja lõunapoolne osa Liivimaast said poolakatele, Tallinn, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa Rootsile. Liivimaa idaosa jäi aga endiselt Venemaa kätte.

Selline sõdimine-jagamine Liivimaa-Eestimaa üle toimus venelaste-rootslaste-poolakate-taanlaste poolt mitukümmend aastat, kuni 1625.a vallutas Rootsi Tartu ja Poola löödi välja.

Eesti alad olid aga väga räsitud ja rahvaarv loomulikult vähenenud – ligikaudu 100 000 elanikuni. Edaspidi tuli tühjaks jäänud aladele rahvast juurde: Ida-Eestisse venelased, läänesaarestikku rootslased ja Põhja-Eestisse soomlased, kes paari-kolme põlvkonna jooksul sulandusid maarahva hulka, v.a. rootslased, kes säilitasid oma kogukonna.

1645 oli Eesti, pärast Saaremaa loovutamist Taani poolt Rootsile, jälle ühe riigi võimu all – see oli Rootsi Kristiina valitsemisajal.

SULEV KASK
(Järgneb)

blog comments powered by Disqus