Küllalt vähese inimmõjuga Endla soostiku arengu hea uuritus, suur hulk turbakihtide dateeringuid, pikk aegrida soojaama mõõdetud andmetega õhu- ja turbatemperatuurist, sademete hulgast, muutustest veetasemes ja äravoolus jms ning muidugi ka hea ligipääs ja elamistingimused muudavad ala väga atraktiivseks ka praegustele soouurijatele.
Viimastel kümnenditel on uuringute raskuskese nihkunud konkreetse soo iseärasuste uurimiselt üldisemate küsimuste selgitamisele ning üha enam uuringuid toimub rahvusvahelises koostöös Saksa, Soome, Hollandi, Suurbritannia ja teiste maade teadlastega. Selgitatud on turbasammalde autoökoloogilisi iseärasusi ning sellest tulenevat levikut erinevatel mikrovormidel, rabamändide ökofüsioloogilisi kohastumusi kasvamiseks liigniiskes ja lämmastikuvaeses turbas, sõltuvalt ilmastiku ning veetaseme muutustest.
Unikaalne koht teadlastele
Uudseid tulemusi on saadud soogaasi ehk metaani tekke ja eraldumise iseärasuste selgitamisel. Pikaajalised meteoandmete ning veetaseme aegread on loonud võimaluse erinevate taimeliikide ja teiste organismide arvukuse ja veetaseme ning temperatuuri vaheliste seoste selgitamiseks, mis loob eeldused turbas talletatud paleoinformatsiooni täpsemaks tõlgendamiseks. On selgitatud raba mikrotopograafia tekke ja arengu ning kliimamuutuste vahelisi seoseid. Tänapäeval, kus üha enam mõistetakse soodesse turbana talletatud süsiniku suurt tähtsust, on Tooma oma unikaalse andmestikuga muutumas üha olulisemaks kohaks, kus eri maade teadlased selgitavad prognoositavate kliimamuutuste võimalikku mõju soodele ja neist vabaneda võivate süsinikgaaside tähtsust kliimamuutuste põhjustajatena.
Alates 2002. aastast on toimunud Männikjärve raba pindmise kihi e. akrotelmi hüdrofüüsikaliste parameetrite uuringud selleks, et kirjeldada akrotelmi funktsioneerimise dünaamikat ning sellest sõltuvat, soovee äravoolu ning süsiniku ja toiteainete väljakande dünaamikat. Kuna Männikjärve raba servaalad on tugevasti mõjutatud metsakuivendusega vanadest põllumaa kuivenduskraavidest, siis sõltuvalt rabamulla strukuurimuutustest, on toimunud oluline raba pinnasevee vooluvõrgustiku mustri muutus rabalaamal. Põhja-lõuna suunaliselt välja venitatud laugastik on oluline soovee väljavoolude dünaamika mõjutaja. Nimetatud uuringuid viiakse läbi koostöös Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudi ja Wageneni Ülikooli vahel, mis põhinevad nii Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) pikaajalise vaatlusandmestiku kui ka selleks käivitatud automaatjaamade andmete tulemustel.
Sooseire sektor kogub teavet
Kunagistest asutustest tegutseb Toomal praegu EMHI sooseire sektor, kes jätkab 60 aastat tagasi asutatud soohüdroloogiajaama tööd.
EMHI koostab ja edastab nõutavat meteoroloogilist ja hüdroloogilist teavet. Tooma sooseiresektor kuulub EMHI hüdroloogilisse vaatlusvõrku ning on terves Euroopas andmekogult ainulaadne märgalade uurimise keskus. Sektor kogub andmeid nii meteoroloogia kui hüdroloogia valdkonnas.
Hüdroloogiliste vaatluste käigus mõõdetakse pinnavee kõrgust, kogudes andmeid erinevatest pinnastest ja erineva sügavusega kaevudest. Samuti mõõdetakse voolava vee kogust kraavidest veepinna kõrguse ja voolu kiiruse järgi.
Meteoroloogilised vaatlused toimuvad nii mineraalpinnasel kui soopinnasel. Andmeid kogutakse erinevatel kõrgustel õhutemperatuuri ja õhuniiskuse, tuule kiiruse ja suuna, sademete koguse ja tiheduse kohta. Mõõdetakse ka vee aurumist laukast ja rabapinnasest. Talvel mõõdetakse lumekihi paksust, pinnase jäätumise sügavust ning kaalutakse lund, millega saadakse teada lume veevaru ehk arvutatakse välja vee kogus, mis lume sulades maapinda tagasi läheb.
Meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste andmete tulemusena on võimalik teada saada, kui palju vett pinnasesse juurde tuli, kui palju pinnas seda endas hoiab ning millisel määral vett jõgedesse ja järvedesse jõuab.
Tooma sooseiresektori vaatlusvõrgus kogutud andmeid kasutatakse peamiselt teadus- ja uurimistööks nii Eestis kui Euroopas, teiste seas on Tooma sooseiresektori vaatlusandmeid kasutanud ka Jõgeva Sordiaretuse Instituut.
Tänase seireprogrammi tähelepanu on pööratud pikaajaliste klimaatiliste või inimmõjust tekitatud muutuste jälgimisele looduslikel rabadel ja nende kuivendatud äärealadel. Soostiku hüdroloogilist režiimi mõjutavad ka järvede, eriti Endla ja Männikjärve veetase. Kahjuks ei ole siiani järvede veetaseme vaatlusi tehtud. EMHI asus 2003. aastal Phare projekti raames vee seiresüsteemi arendamiseks moderniseerima hüdroloogilist seirevõrku ning uuendama andmeedastus-, andmetöötlus- ja analüüsisüsteeme. Tehnoloogiline moderniseerimise raames on uuendatud seiresüsteeme Männikjärve rabas ja mineraalmaa meteoväljakul. Statsionaarse seire raames on kasutada kaks meteoväljakut (üks rabas, teine mineraalmaal), kuus hüdromeetriajaama jõgedel ja ojadel, teostatakse aurumise mõõtmisi raba- ja laukapinnalt, lisaks on soovee mõõtekaevud ja mõõtevaiad vaatlussihtidel, hüdrogeoloogilised puurkaevud põhjavee taseme mõõtmiseks ning vaatlusväljakud lumikatte paksuse ja veevaru määramiseks ning soopinna külmumise mõõtmiseks erineval sügavusel.
Seega on sada aastat tagasi soode kasutamiseks, sh nende kuivendamiseks rajatud keskus Tooma külas aja jooksul muutunud ning kujunenud oluliseks looduskaitse ning looduslike soode teadusuuringute keskuseks.
i
ARVO JÄRVET
GUNNAR REINAPU
