Üllar Jõeleht, töötu Siimustist:
“Piisavalt palju. Viimasel ajal on jäänud käimisi küll vähemaks, sest endal pole enam autot, aga Saare järves ja Peipsis on ära käidud. Püüan suvel, kui ilus ilm ja vesi soe ikka ujumas käia. Tervis on veidi sandivõitu, kuid veesolek ja ujumine on lihastele ja seljale väga hääd. Rahvarohkesse randa ma ei kipu. Seal võib olla küll palju ilusaid ja paljaid naisi, aga mul omalgi kodus kena naine, mis ma neid plaa?ilt otsin. Kunagi sai käidud Musta ja Kaspia mere ääres, nüüd ei tasu kaugetest randadest enam unistadagi, sest pole mul rikkaid vanemaid ega head tööd.”
Elsa Marttila, üliõpilane Jõgevalt:
“Ujumas vaid ühe korra, sest pole aega olnud. Juuli alguseni pidi koolis käima ja eksameid tegema, aga nüüd ? väga ilusate ilmade ajal, on vaja tööl käia. Lootused on augustil, ehk tuleb veel palju päikest ja ma saan oma ujumised järgi teha. Kasvatan väikest last – temaga saab küll iga päev vees käidud, kuid see piirdub vaid vannis sulistamisega. Mina eelistan ujuda meres, ikka seal, kus on vesi üle pea ja saab korralikult ujuda. Seda kas Tallinnas või Pärnus. Talvel käin aga Pirital basseinis ujumas ja ka solaariumis, sest ma ei taha olla kahvatu.”
Andre Gladõ?ev, taksojuht Jõgevalt:
“Sellel kuumal ajal on saadud vees käia õige tihti. Põhiliselt Kuremaal, Laiuse lossivaremete juures ja Aidus. Seal ongi minu meelest kõige mõnusam ja puhtam vesi. Peipsisse on aga tüütu minna, sest enne, kui ujuda saad, tuleb väga kaua madalas vees sumada. Mererand mind ei tõmba, et spetsiaalselt sinna sõita, aga kui töö sinna viib, siis hüppan ikka sisse. Sõjaväes olin Kamt?atkal, siis sai Ohhoota meres supelda. Luua tehnikumi ajal panime poistega üle Prossa järve. Ega me kiiruse peale teinud, aga võhma meil jätkus. Ujumist sain õppida pioneerilaagrites – minu ajal olid sellised lastelaagrid.”
Aime Liiver, hooldaja Jõgevalt:
“Kahjuks pole sel aastal veel vette jõudnud. Palavate ilmadega oleks läinud meeleldi ujuma, aga supluskohad on kaugel. Pedja on lähemal, aga see on nii madal ja rohtu täis, et ei tahagi sinna minna. Jäävad Kuremaa ja Aidu, aga sinna ja tagasi tuleb üle paarikümne kilomeetri. Nii kaugele annab jalgrattaga sõita, pealegi kulub selleks palju aega, aga seda pole mul võimalik võtta. Natuke päikest olen ikka saanud, sest päevitamiskohti leiab ka lähemalt. Tütar käib mul küll tihti ujumas. Küsigegi nooremate käest ja nendelt, kes saavad käia kaugete merede ääres puhkamas.”
Kristi Miiter, raamatupidaja Tallinnast:
“Üldiselt vähe, sest ujumist alustasin alles kolm nädalat tagasi. Alul oli külm, aga kui läks palavaks, pidin tööl olema ja õhtul nagu ei viitsinudki enam minna. Harku järv on mu kodu lähedal, kuid üksinda ei taha ma randa minna ja teistel on ka vähe aega – noored rabavad ju palju tööd teha. Tulebki nii välja, et talvel sain rohkem vees käia kui suvel. Igal nädalavahetusel käisin Pärnu terviseparadiisis või Tallinna ujulas. Jõgevamaal on ka häid supluskohti: suguvõsa kokkutuleku ajal proovisin ära Saadjärve vee, motomatkajate kokkutuleku ajal hakkas meeldima Kuremaa.”
Ulvi Mõtus, Kaiu puhkebaasi valvur-administraator:
” Ujumas olen käinud tänavu vähe. Minu jaoks on veel oma võlu, ja see töökoht järve ja metsa ääres pole paha, aga puhata oleks siin parem. Mina pean siin kalda peal istuma ja vaatama kuidas teised ujuvad või paadiga sõidavad. Paadilaenutajaid võikski meil rohkem olla, aga päevitajad ja turistid vist veel ei tea seda ilusat kohta. Siin on peesitamiseks päris palju privaatseid järvesopikesi. Tänavu olen käinud paar korda ka Anne kanalis, aga neid kahte kohta ei anna võrreldagi. Siin on väga mõnus ja puhas vesi. Kunagi oli mu lemmiksupluskohaks Saadjärv.”
ARDI KIVIMETS
