Eelmisel nädalal toimus Jõgeval kriminaalpreventsiooni konverents “Kui ennetada, pole vaja karistada II,” mis oli loogiliseks jätkuks eelmisel aastal toimunule. Kui eelmisel aastal räägiti kriminaalpreventsioonist üldse, siis tänavu keskenduti võrgustikutöö võimalustele. Jõgeva maavalitsuse lastekaitse peaspetsialist Imbi Jäger avaldas lootust, et alaealiste kriminaalpreventsiooniga tegelevate inimeste kokkusaamised kujunevad iga-aastaseks traditsiooniks.
Konverentsi korraldajaks oli alaealiste komisjon. Komisjoni üheks põhifunktsiooniks on kogu maakonna alaealiste kriminaalpreventiivse töö koordineerimine. Maavalitsuse lastekaitse peaspetsialisti, komisjoni sekretäri Imbi Jägeri sõnul peab selleks, et ennetavat tööd hästi teha, toimima võrgustik. Konverentsil räägitigi sellest, mis võrgustikutöö üldse on ning kuidas seda hästi toimima panna.
Põhialuseks juhtumikorraldus
Võrgustik hakkab toimima siis, kui on tegemist mingi konkreetse juhtumiga. Võrgustikutöö põhialuseks ongi juhtumikorraldus. Juhtumit lahendama hakkav ametnik koondab enda ümber vastavad spetsialistid. Tavaliselt on lastekaitse- või sotsiaaltöötaja see, kes hakkab probleemiga tegelema ja on võrgustiku võtmeisikuks.
Iga juhtumi korral võib olla võrgustik erinev. Lahendaja kaasab vajadusel kas politseitöötaja, arsti, mõnikord ka teise valla või isegi teise maakonna sotsiaaltöötaja. Samuti kuuluvad võrgustikku kindlasti lapse tugiisik, õpetaja, lapsevanem…
Konverentsil osalejatel paluti anda ka tagasisidet konverentsi sisulise ja korraldusliku külje kohta. Komisjoni sekretär pidas eriliseks ühte tagasisidelehte, kus osaleja just läbi konverentsi tunnetas, et kriminaalpreventsioon on ka tema probleem ja mure. Kasvõi seetõttu on analoogsed kokkusaamised vajalikud.
Kokku osales konverentsil 30 inimest. Tallinna Laste Turvakeskuse juhataja Erki Korp rääkis sellest, milline peaks olema võrgustikutöö, kasutades palju oma hoolekandeasutuse näiteid. Oluline oli Andmekaitse Inspektsiooni analüüsi- ja arengu osakonna Gina Kilumetsa ettekanne, kus ta seletas lahti, kuidas, kellele ja mis puhul väljastatakse isikuandmeid.
Imbi Jägeri sõnul on kriminaalpreventsiooniga tegelejatel väga oluline teada, et isikuandmeid on võimalik saada, kui on õigustatud nõudmine. Politseitöötaja pilgu läbi andis võrgustikutööst ülevaate maakonna ainuke alaealiste küsimustega tegelev politseiametnik Marge Kimmel.
Oluline koostöö ametkondade vahel
Võrgustikutööst kriminaalhoolduses rääkisid Jõgeva Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhataja Kätlin Servet ja ametnik Liivi Aluoja. Veel esinesid Jõgevamaa Nõustamiskeskuse projektijuht Maire Püss ning Torma valla lastekaitsespetsialist Eha Vesiko.
?Koostöö on oluline kõigi ametkondade vahel. Väga hästi võivad eraldi töötada nii arst, politseitöötaja kui ka sotsiaaltöötaja. Aga kui puudub koostöö, ei ole sellel mõnikord tulemusi. Näiteks arst teab, et ema on andnud allkirja, et tema laps ei vaja meditsiinilist järelvalvet ja ta ei soovi oma last ka vaktsineerida. Kui aga arst ei räägi sellest sotsiaaltöötajale, siis sotsiaaltöötaja ei teagi, et antud perekonnas on midagi väga korrast ära. Ta ei tea hakata uurima, miks ema nii käitub, miks ei hooli oma lapse tervisest. Veel teine näide. Piirkonna politseikonstaablile tulevad naabritelt signaalid, et lastega perekonnas kasutatakse sageli alkoholi, lapsed jäetakse üksi, nad nutavad tihti. Kui politseitöötaja piirdub ainult protokolli vormistamisega ega räägi juhtunust sotsiaaltöötajale, ei tule jälle kõik alkoholiga kaasnevad probleemid ilmsiks ning lapsed on kaitseta” selgitas Imbi Jäger.
Tema sõnul on kahju, et maakonnas on ainult üks lastekaitseühing ? Tabivere vallas. Jõgeva vallas töötab maakonna omavalitsuste ainuke noorsootöötaja Karin Kongas, seetõttu on ka noorsootöö seal hästi organiseeritud ja töötavad avatud noortekeskused.
2004. aastal on alaealiste komisjoni ees käinud juba üle 50 lapse. Arvel on ligi 100 last. Taotlusi komisjonile esitavad koolid, omavalitsused, politseiprefektuurid. Alaealiste komisjoni suunatakse ka otse kohtu poolt. Hea on, et üha sagedamini annab kohus alaealisele võimaluse ennast parandada ilma kriminaalkaristust kohaldamata, leides, et tegemist ei ole veel nii rikutud isikuga. Niisiis kohaldab alaealiste komisjon omalt poolt mõjutusvahendid, et noor saaks ennast muuta ja parandada.
Vägivalda on väga palju
Alaealiste komisjonis on arutatud isegi pommiähvarduste tegemist Viimasel ajal aga sagenevad kompvekkide ja spinnerite vargused ja noorte õigusrikkujate vanus üha nooreneb. Juba 7-8 aastased poisid satuvad komisjoni. Palju on laste omavahelist vägivalda.
Jägeri sõnul väga oluline õigusrikkumiste ennetamine. Koolis viibimise ajal on õpilastel järelevalve, kuid oluline on ka see, mida nad teevad õppetööst vabal ajal, eriti koolivaheaegadel. Lastele tuleb koolivaheaegadel tegevust leida ning sisustada ka muu koolist vaba aeg tervislikult ja neid arendavalt. Igal aastal eraldatakse maakonna alaealiste komisjonile haridus- ja teadusministeeriumi poolt raha ennetavaks tööks, mida komisjon toetab rahaliselt läbi projektide.
“Olen teinud uuringu laste vaba aja sisustamise kohta. Koolide juures on ringid niinimetatud headele ja tublidele lastele ? laulukoor ja rahvatantsuansambel, mõnes kohas ka näitering. Alaealiste komisjonis arvel olev poiss naljalt laulukoori ei lähe, samuti ei lähe ta rahvatantsu tantsima. Talle meeldib tantsida breiki, putitada mopeedi või võrri, rassida maadlusmatil, et oma energiaülejääke välja elada. Neid ringe ei ole kuigi palju,” rääkis Jäger.
Kui kuritegelikule teele sattunud alaealisega tegelda, on sellest sageli abi.
EVA KLAAS
