Ester Sass, aretustööline Jõgeva SAIs:
“Jõgeval on päris turvaline, siin julged ka õhtul hilja väljas käia. Mõnes kohas oli küll pimedavõitu, kuid nüüd on tänavavalgustust juurde tulnud ja ka viadukti juures läheb valgemaks. Olen ise autojuht ja tean väga hästi, kui vajalik on jalakäijale helkur. Väga hästi näeb jalgratast, millel on vilkuv tagatuli. Mõnel korral on tulnud kokku puutuda noortekambaga. Kallale pole küll tuldud, aga ei või iial teada, mis võib joobnutel pähe tulla. Neil paistab olevat lõbus möödakäija kallal ilkuda. Poisikestele teeb aga nalja naisterahvaste hirmutamine paukpadrunitega. Maal käia on julgem, seal on kõik tuttavad inimesed. Mööda metsavahelist teed kardan siiski minna ? on kuulda, et liikumas on palju hunte.”
Meeta Vahtla, pensionär Siimustist:
“Seal, kus tuled põlevad, on päris hea käia. Pimedasse kohta ma ei kipugi. Püüan kõik asjad päevavalgel ära ajada ja õhtuti kodus püsida ? mida see vanainimene pimedas ikka koperdab. Kui päris libedus tuleb, siis eriti. Päevad on lühikesed ja vahel tuleb jääda ka pimedama peale. Helkur mul on, koguni kaks tükki: suurema ostsin ise, väiksem on antud niisama. Uus kõnnitee on alevis väga hea, aga hiljuti lõhkusid pätipoisid Keraamika vahel valgustuskuplid ära ja see jagu jäi pimedaks. Päris kähku pandi uued ja nüüd on jälle valge. Kui maru oli, läks meil mitmeks tunniks elekter ära. Küünlad ja taskulamp on mul igaks juhuks alati olemas.”
Fredi Lehis, pensionil jurist Jõgevalt:
“Olen alles hiljuti Jõgevale tulnud ja õhtuti eriti palju väljas ei käi. Ega mul polegi kuhugi minna – kino siin ei ole, tantsuõhtuid minuvanustele samuti mitte. Pubis või restoranis ei armasta ma aga käia. Muidu on Jõgeva väga ilus ja vaikne linnake. Kui Tallinnas elades võis iga päev näha kaklust, siis siin pole ma teiste vastu käe tõstmist veel kohanud. Ei tea, millest, kuid kord on siin hea. Torkab silma siinsete autojuhtide distsipliin ja viisakus – vöötrajal lastakse sind alati üle tee! Pimedas liikuda ma ei karda, ehk on andnud selleks julgust armees õpitud kaitsevõtted ja see, et olen ülikoolis psühholoogiat õppinud. Olen kogenud, et psühholoogiline kaitse on vahel füüsilisest kasulikumgi.”
Vassili Isakov, tööotsija Jõgevalt:
“Kui helkurit ei ole, siis on väga ohtlik. Veel parem, kui riietel on helkivad ribad. Linnas on küllaltki palju vähe valgustatud kohti, võtame või Ristiku ja Pargi tänava ning mitme kooli juurde jääva ala. Politseid on näha küllaltki tihti, aga nemad võtavad kinni rohkem neid, kes on võtnud peale tööd vaid natuke õlut, kuid purjus joodikuid ja kraaklevaid noortekampu nad ei puutu. Ju siis võetakse kaasa vaid neid, kes jõuavad trahvi maksta. Huligaanikesi linnas ikka on, kuid mina neid ei karda. Olen karastunud, sõjaväe ja T?ernobõli läbi teinud mees ja ei karda paugutamist ega pimedust. Kui vaja, suudan end ja oma kodakondseid kaitsta.”
Liivi Lomp, Siimusti alevikuvanem:
“Kui mõtlete Siimustit, siis siin on julge ja turvaline. Ilmselt ka seetõttu, et siinsed elanikud on omavahel enam-vähem tuttavad ja võõraste liikumine torkab rohkem silma. Pimedal ajal käib politseipatrull meil üsna sageli. Nüüd, pärast mitme tänavavalgusti lõhkumist, tehakse kontrollretki veelgi tihedamalt. Alevikus tegutseb naabrivalve, teeme ka öiseid ringkäike ja eks seegi tõstab turvalisust. Alevik on päris normaalselt valgustatud, jupike majandusühistu poe ja garaa?ide vahelist ala on veel pime, kuid postid on juba pandud ja tuled pannakse sinnagi. Tallinnas on küll õhtul ohtlik, seal ei julge mu poeg mind üksinda välja lastagi.”
Maarja-Marianne Pilv ja Kadri Reim, sõbrannad Jõgevalt:
“Päris ohtlik, paljud kohad on valgustamata ja õhtul ei julgegi üksinda koju minna. Noortekampasid ikka liigub, väga ebameeldiv on kuulata nende lolle kommentaare. Tuleb suht rahulikuks jääda ja mitte neid tähele panna. Eelmisel nädalal kohtasime ühte ropu suuga kampa Põltsamaa sillal. Hiljem, kui saime teada, et oldi narkojoobes, siis võttis küll päris kõhedaks. Pimedust me otseselt ei karda, kuid siis paned rohkem tähele ja jälgid kõike ja fantaasia hakkab tööle ? äkki on seal keegi, kes tahab sulle kurja teha. Eks hirmul ole suured silmad. Üle tänava minek on Jõgeval päris ohutu, kuid oleme tähele pannud, et just naisjuhid ei peatu vöötraja ees.”
ARDI KIVIMETS
