“Noortele läks väga korda kõik see, mis riigis toimub. Kasutasime selles olukorras oma vahendeid ja palvetasime kogu noortehulgaga päris mitmel korral,” ütles Jõgeva Baptistikoguduse pastor Margus Kask, üks festivali korraldustoimkonna liikmeid.
Elurõõmsad noored
Margus Kask, kes kuulus ettevõtmist korraldavasse meeskonda neljandat aastat, võis rõõmuga kinnitada, et tänavusel festivalil sujus kõik kuidagi eriti ladusalt, tühja aega ja lahtisi otsi ei jäänud. Organiseerijad on veendunud ka selles, et spordihoone Virtus saal, kus põhisündmused aset leidsid, oli seesuguse suure festivali pidamiseks parim koht ? piisavalt oli nii ruumi kui ka õhku. Toitlustuse ja majutamisega Jõgeva Ühisgümnaasiumis jäid festivalil osalenud samuti väga rahule.
Välja reklaamitud oli tänavune, järjekorras kahekümne üheksas kristlike noorte kokkusaamine siiski noorte piiblipäevadena, kuigi sisuliselt andis see kristliku noortefestivali mõõdu välja. “Viimasel kümnel aastal on tõepoolest tegu olnud pigem festivaliga, arvestades seda, et nende päevade kavas on erinevaid ettevõtmisi ning kasutusel on kõige kaasaegsemad meetodid ja lahendused,” ütles Margus Kask.
Pulbitsev elu ja nooruslik entusiasm iseloomustas kõiki festivalipäevadel ettevõetut ? erinevaid programme, arutelusid, palvusi, eriti aga mitmesuguseid vabal laval ülesastumisi. Seal tegi oma esimese suurema etteaste ka Jõgeva Baptistikoguduse noortebänd, kellel päris esimene avalik esinemine oli olnud nädal varem oma koguduse paarikümne inimese ees.
Head muusikat ja mitmesuguseid kontserte oli festivalipäevadel palju. Ansamblitest oli ilmselt tuntum Clux, kes konkureeris möödunud aastal ka Eurovisiooni eelvoorus.
Terve tonn prahti
Laupäeva, 28. aprilli hommikupoolikul võis asjalikult askeldavaid noori inimesi Jõgeval märgata nii raudtee kui ka Tallinna maantee ääres, haljasaladel, parkides ja mujal. Festivalirahvas olid otsustanud teha Jõgeva linnas pisut ühiskondlikult kasulikku tööd, puhastades ümbrust prahist. Nagu selgus, korjasid noored kokku tonnijao prahti. Kui arvestada, et valdavalt oli see paberipraht, on ütlematagi selge, et linn ja selle lähem ümbrus oli pärast noorte tööd tunduvalt puhtam. “Need kohad, mis üle said käidud, paistsid pärast ikka puhtamad küll, aga eks prügil ole ju omadus ennast taastoota,” märkis Margus Kask.
VAIKE KÄOSAAR
