Jõgeva Maavalitsuse noorsootöö peaspetsialist Kristjan Rohioja viibis 12.-19. juunil Ungaris rahvusvahelisel konverentsil, mille pealkirjaks oli Stepwise to lead on, ehk eesti keeles öelduna sammhaaval edasi, ning kursuse eesmärgiks oli õpetada noorsootöötajaid kirjutama ja läbi viima rahvusvahelisi projekte.
Konverents erines tavapärasest, kuna see oli mõeldud noorsootöötajatele, kellel on soov läbi Euroopa noorteprogrammide rahastust leida. Rohioja sõnul oli Budapestis kestnud nädala pikkune konverents kõike muud kui lõbureis.
„Kursused hakkasid kell pool kümme hommikul ja kestsid kuni poole seitsmeni õhtul,“ sõnas Rohioja. Loomulikult oli vahepeal ka lõunapaus, kuid terve nädala jooksul polnud seal eriti aega vaatamisväärsustega tutvuda.
Kokku osales konverentsil kuus riiki: Prantsusmaa, Portugal, Poola, Kreeka, Eesti ja võõrustajamaa Ungari. Igast riigist oli kohal vähemalt neli liiget, ainult eestlastest oli ainukesena esindatud Kristjan Rohioja. „Minu olukorra tegigi konverentsil pisut raskemaks asjaolu, et pidin kõik etteantud ülesanded lahendama üksinda, saamata kellegagi oma koduses keeles arutleda ja analüüsida,“ selgitas ta.
Suurlinlastele ekstreemsust
Vaatamata sellele, et Rohioja oli Budapestis ainuke eestlane, leidis noormees seal endale ka mõttekaaslasi. Tema mõtted kattusid osaliselt rühma prantslaste, portugallaste ja ungarlaste omadega. Noortel tekkis plaan korraldada rahvusvaheline keskkonnateadlik laager, mis kõigi eelduste kohaselt peaks toimuma järgmisel aastal Prantsusmaal.
Rohioja pakkus välja, et laagrile võiks lisada ka veidi ekstreemsust, lastes noortel telkida vabas looduses ja teha läbi ka kerge ellujäämiskursus. Suurlinnadest pärit Lääne-Euroopa noorte jaoks on juba telkimine paras ekstreemolukord, seega taoline lisakursus annaks Rohioja meelest neile kogemust ja laagrile vürtsi juurde.
Plaan oma kogemusi jagada
Noorsootöö peaspetsialist Rohioja korraldab siin ka Jõgevamaa Avatud Noortekeskuste tööd, kindlasti on tal kavas Ungarist omandatud vajalik teave ka kohalike noortekeskuste juhtidele edastada. Kursuse üheks põhieesmärgiks oli ka praktilise õppesüsteemi tutvustamine, mis koosneb nii teooriast kui ka paralleelselt läbi viidud praktilisest osast ja mis kestab terve elu, siis plaanib Rohioja seda rakendada ka Eestis.
„Tänu Budapesti konverentsile käivitati ka rahvusvaheline noorsootöötajate arendamise programm, mille raames viiakse praktilise õppe kursusi samal ajal läbi nii Eestis kui ka Portugalis,“ selgitas ta.
Vahepeal saavad mõlemate riikide projektis osalejad kokku ning teevad vahekokkuvõtteid selleks, et jõuda selgusele, kuidas üks või teine süsteem mõlemas riigis toimib ning mida oleks tarvis üksteiselt veel õppida.
Noorsootöö juht ei julge siiski projektidest veel väga kindlalt rääkida, sest läbirääkimised välisriikidega veel käivad. Suure küsimärgi all on Eesti ja Portugali vaheline töövarjupäev, kuid selle õnnestumisest on veel liiga vara rääkida. Samas sõnas Rohioja, et konverents tugevdas kõvasti noorsootöötajate suhteid välisriikidega. „Näiteks Ungari soovis edaspidi kindlasti tihedat koostööd Eestiga, kuna oleme keeleliselt siiski sugulasrahvad,“ lisas ta.
EILI KOITLA
