Lisaks parimatele selgitati välja ka edukad turismiobjektid, milleks on Kratiküla Jõgevamaal Saarel, Taagepera loss Valgamaal ning Rõuge veepidu ja paadiralli Võrumaal.
“Nii hansapäevad kui Peetrimõisa villa said võrdselt punkte ning tänavu läks see tiitel jagamisele,” ütles sihtasutuse nõukogu esimees Tõnis Korts.
Tema sõnul tunnustati viimase aastaga väiksest külalistemajast välja kasvanud spa-hotelli kui turismiobjekti, tänavu suvel Tartus peetud 25. rahvusvahelisi hansapäevi, millest võttis osa 76 hansalinna 11 riigist, aga kui turismiprojekti.
Spa-hotellis on aastaga kasvanud majutuskohtade arv, mitmekesistunud on pakutavad teenused ning teeninduskvaliteet on kõrgel tasemel.
Hansapäevi Tartus külastas üle 100 000 inimese. Pea nädala jooksul toimunud hansapäevadel oli mahukas kultuuriprogramm, suur käsitöölaat ning rohkelt õpi- ja töötubasid. Esinesid vanamuusikaansamblid, folkloorirühmad, tsirkused, tänavateatrid, koorid, sümfooniaorkestrid, puhkpilliorkestrid ning keskaja tantsuansamblid.
Jõgeva maavalitsuse majandusarengu osakonna juhataja, sihtasutuse nõukogu liikme Mati Jõgi sõnul tunnustati Kratiküla eelkõige kui kogupereürituste projekti, mis sai alguse eelmise aasta jõuludega.
Sihtasutuse Kalevipoja Koda projektijuht Andri Plato ütles, et suuremaid lastele mõeldud programme on Kratikülas kolmel korral: möödunud jõulude ning vastlate ajal ning kevadel, kui õpilastel lõppes kool. Väiksemaid üritusi toimub Kratikülas aga pidevalt.
“Täpselt ei teagi, kuidas Kratiküla idee sündis. Algselt tahtsime teha ürdiaias päkapikumaad, aga vaatasime, et logistiliselt on see keeruline. Siis aga leidsime, et traditsioonilisi päkapikumaid on igal pool ning tahtsime midagi erilisemat,” rääkis Plato.
Kratikülas peetakse jõule ka tänavu: lapsi oodatakse 5-20 detsembrini, aga eelregistreerimine on juba alanud.
“Põhiidee jääb samaks: kindlasti räägime, kes on kratt ja milline on krattide sugupuu, käime metsas, näitame koduloomi, tegutseme talutarekeses, sõidame kratitaksoga ning iga külaline valmistab endale krati,” valgustas Plato veidi eelseisvat projekti. Ta lisas, et kõik käib ka edaspidi just eriliselt, krattide moodi, kuid üht-teist uut on samuti välja mõeldud.
Andri Plato ütles, et huvilisi on käinud päris palju, kuid arvude koha pealt jäi ta salapäraseks: “Kratiarvestuse järgi on külastajaid olnud umbes 18 300, kuid inimarvestus on hoopis teistsugune, ütles ta.
Sihtasutus Kalevipoja Koda loodi möödunud aasta märtsis, selle haldusalasse kuuluvad muuseum, varakamber, rahvamaja ja raamatukogu.
Mati Jõgi sõnul on tegemist traditsioonilise tunnustamisega: aasta parim turismiobjekt on valitud juba alates 1997. aastast, viimased neli aastat on välja selgitatud ka parim turismi toetaja.
Jõgi sõnul valitakse igal aastal parim turismiobjekt, milleks võib olla majutus- või toitlustusasutus, reisiteenuseid pakkuv transpordifirma, suveniirikauplus või mõni teine turistidele teenuseid osutav firma, kultuuriprojekt (näiteks teatrietendused, kontserdid, trükised jne) või vaatamisväärsus.
“Et sel aastal oli kaks parimat, on erandlik. Aga häid turismiobjekte on alati rohkem kui üks, seepärast oleme lisaks parimale autasustanud ka teisi edukamaid,” ütles Jõgi.
Kokku esitati nominentideks 13 turismiprojekti ning viis omavalitsust.
Mooste vald Põlvamaal valiti turmismitoetajaks seetõttu, et see vald on hulgaliselt alustanud ja käivitanud hulgaliselt projekte mõisakompleksi aktiivsemaks muutmisel.
Tõnis Korts möönis, et nõukogul oli valikuid üsna keeruline teha, kuna nominendid olid kõik kõrge tasemega.
EVA KLAAS
