Reedel Tallinnas Rahvusraamatukogus peetud kinnisvarakonverentsil nenditi, et kinnisvaraturu tõus jätkub, krahhi tulekut ei usuta, hinnatõusu tempo suuremates linnades pidurdub, väiksemates linnades aga kasvab.
?Jõgeva korterituru edasist käitumist ei oska hetkel keegi ette aimata,? ütles OÜ Varameedia maakler-konsultant Viive Viira eile, andes siiski mõista, et lähiajal märkimisväärseid muutusi praegusel kesise mahuga turul näha pole.
Hinna määrab korteri seisukord
Ostuhuvi näitavad üles noored töötavad ja lastega pered, pensionäride osakaal on võrreldes varasemaga taandunud, märkis Viira.
Tartu Jakobi Kinnisvara juhataja Marika Karu andmetel on peamised ostjad Jõgeva ja selle lähiümbruse elanikud, märgatavalt on suurenenud noorte perede ostujõud.
?Müüjate hulgas domineerivad rohkem vanemad inimesed, kellele on kolme-neljatoalised korterid jäänud suureks ja kommunaalmaksete tasumine käib üle jõu,? rääkis Karu.
Kortereid müüvad ka need, kes Jõgevalt mujale kolivad. Siirdutakse Tartusse või Tallinna tööle, üllatavalt paljud pered lähevad, peamiselt nii, et pereisa ees ja pere tuleb hiljem järele, tööle välismaale.
Üldjuhul jäävad hinnad Jõgeval vahemikku 100 000?150 000 krooni, kapitaalremonditud korteri eest võidakse küsida ka 200 000 krooni ja rohkemgi.
?Jõgeval ei sõltu hind korteri suurusest või tubade arvust. Peamine kriteerium on, kas korter on remonditud või mitte,? selgitas Viira hindade kujunemist.
Nii maksab näiteks Ristiku tänava majas kolmandal ehk viimasel korrusel asuv 29-ruutmeetrine korter 120 000 krooni. Neljatoalise 80 ruutmeetrise sanitaarremonditud Tähe tänava korteri eest, mis ei ole esimesel ega viimasel korrusel, küsitakse 150 000 krooni. Omaette elamise võib osta ka 45 000 krooni eest, sel juhul tuleb leppida keskmises seisukorras ahiküttega 25-ruutmeetrise ühetoalise korteriga.
Kui Viive Viira neli aastat tagasi Jõgeval ühena esimestest kinnisvara vahendustegevusega alustas, jäid korterite hinnad siin 25 000 ja 35 000 krooni vahele. Seega on hinnad nelja aasta jooksul kerkinud umbes viis-kuus korda. Samas on hinnakasv linna ümbruses veelgi suurem kui seespool linnapiiri.
Hinnatõus 10 protsenti kuus
Marika Karu kirjeldas olukorda optimistlikumas toonis. ?Tänavu esimese poolaasta jooksul kallinesid hinnad 30 protsenti. Samas kasvas ka korterite ostutehingute arv. Sügiseks jõudsid korterite hinnad tõusta veel 25-30 protsendi ulatuses. Võib öelda, et praegu kallinevad korterite hinnad iga kuu 10 protsendi võrra,? kinnitas Karu, lisades aga, et praeguseks on ostujõudlus märgatavalt vähenenud.
Viive Viira sõnutsi ostetakse enamik kortereid pangalaenuga.
Väidetavalt on ka mitmed Tartu kinnisvarafirmad ostnud kokku Jõgeva odavaid kortereid ning seisavad praegu probleemi ees nende mahamüümisel, sest ostjaid napib. Nõudlust ületav pakkumine ei lase ka hindadel kerkida.
Madala hinnataseme peamise põhjusena toob Viira välja asjaolu, et Jõgeval ei ole nn linnaelu ja välist atraktiivsust. ?Kui vaatame, kuidas arenevad Elva ja paljud teised väikelinnad, siis…? jätab ta lause lõpetamata. ?Kinnisvara hind sisaldab mitmeid nüansse, mida võib-olla esmapilgul täpselt ei teadvustata. Need on näiteks koduümbruse turvalisus, rohelus, vaba aja veetmise kohad, puhkevõimalused jne. Turvalisust meil jagub, poed-lasteaiad-koolid-pangad ja muu esmavajalik on samuti käe-jala juures. Aga täiesti puudub see miski, mis teeb ühest asustatud punktist linliku elulaadiga koosluse.? Linn vajab tervikuna jõulist arengut, siis kerkiksid ka kinnisvarahinnad, üldistas Viira.
Edaspidi hinnad tasapisi ikka tõusevad, sest suur huvi odavate eluasemete vastu jätkub, avaldas Viive Viira lootust.
?Kuni uue aastani jätkub Jõgeval praegune kasvutempo. Kevadeks võib aga Jõgeval ja Mustvee piirkonnas oodata korterihindade stabiliseerumist,? prognoosis Marika Karu, kinnitades laialt levinud ootust, et kuni euro tulekuni korterid kahtlema kallinevad.
ANDRES LOORAND
