Ehitise elukaareteooria kohaselt on elamu keskmiseks elueaks 50-70 aastat, pärast mida loetakse elamu konstruktsioone ja tehnosüsteeme nii füüsiliselt kui ka moraalselt vananenuiks. Selleks, et hooned püsiksid kauem, on lisaks hooldustöödele vaja teha suuremahulisi rekonstrueerimistöid. Teiseks oluliseks näitajaks lisaks elamufondi vanusele on hoonete teostatud hooldustööde kvaliteet. Kahjuks puudusid aastakümnete jooksul vahendid ja tahtmine elamuid korrapäraselt hooldada ja sellest tulenevalt on tänane elamute olukord tunduvalt kehvem, kui see oleks olnud järjepideva korrashoiu puhul.
Nõukogude perioodil ehitatud elamud projekteeriti vastavalt selle aja ehitusnormidele. Hoonete ehituslikud lahendused ja ehituskvaliteet ei vasta enam tänapäeva nõuetele, rääkimata tervisliku sisekliima puudumisest. Näiteks tüüpilise Mustamäe paneelmaja soojapidavus on ligi viis korda väiksem, kui tänapäevased ehitusnormid ette näevad.
Kuidas vähendada küttekulusid
Millest alustada? Kindlasti tasub pöörduda ehitusspetsialistide poole, kes elamu tehnilise seisukorra ära hindavad. Üheks võimaluseks on lasta energiaaudiitoril teostada korterelamu kohta energiaaudit, mis pakub välja erinevaid võimalusi energiasäästu saavutamiseks eelneva ülevaatuse ja analüüsi põhjal. Energiaaudit aitab kaardistada lahendamist vajavaid elamu ehitustehnilisi probleeme. Samuti võimaldab energiaaudit omanikel välja selgitada korterelamu esimeses järjekorras renoveerimist vajavad nõrgad kohad ning annab ülevaate kõige kiiremini äratasuvatest ja suuremat energiasäästu andvatest töödest.
Sageli alustatakse küttesüsteemi tasakaalustamisest, mis on paljudel juhtudel lühima tasuvusajaga investeering. Samas, kui võtta ette kogu maja renoveerimine, võib saavutatav energiasääst olla nii suur, et vaatamata laenu võtmisele elanike üldised kulutused (kommunaalkulud) ei tõusegi. Kindlasti tasub siin märkida ka tõsiasja, et tänased laenuintressid Eestis on madalamad kui paljudes Euroopa riikides. Kui arvestada ka seda, et energia- ja ehitushinnad pidevalt tõusevad ning tööde mahud nende edasilükkamisel suurenevad, peaks täna tõesti tegema kõik selleks, et majad korda ja energiasäästlikuks saada. Kõik energiasäästumeetmed elamutes ei pruugi kiiresti tulu tuua. Soojustuse lisamine seintele ja katusele on energiasäästumeetmena küll pikema tasuvusajaga, ent kui kogu hoone vajab niikuinii renoveerimist või selle sisekliima parandamist, siis on ikkagi otstarbekas ka need tööd ära teha. Muu hulgas pikendab elamu soojustamine konstruktsioonide eluiga.
Härjal sarvist
Meie elamufond ei ole kaugeltki ühesuguses seisukorras. Seepärast ei ole mõttekas ette kirjutada renoveeritavate tööde järjekorda, vaid on oluline probleemile kompleksselt läheneda ning ühildada renoveerimine energiasäästuga, arvestades nii saavutatava energiasäästu majanduslikku otstarbekust kui ka sisekliima parandamise aspekte.
Kui aastaid tagasi öeldi, et energiasääst, mis teistes riikides on reaalsus, on Eestis reaalne võimalus, tuleb vaid haarata härjal sarvist ja tegutseda, siis täna võib ütelda, et Eestis on energiasääst juba mitmetele reaalsus, kuid paljudele endiselt reaalne võimalus.
HEIKKI PARVE,
Energiasäästu Kompetentsikeskus
KredEx
