Järjekordne suur talgupäev on peagi ukse ees ning loodetavasti on kõikjal seegi paika pandud, mida 7. mail ette võetakse.
Ja küllap on mitmel pool mõeldud sellelegi, et kevadised talgud ei pruugi vaid ühist rämpsurookimist tähendada.
Kevad on küll hilisevõitu, aga seda kärsitumalt areneb praegu loodus — juba on siin-seal murul rohelisi liblesid märgata. Kui nädalakese päikest näitab ja sooja vihmagi tibab, võib rohi peagi kõntsast läbi kasvada. Sestap on asjalikumad ja virgemad juba aegsasti rehad ja muruluuad välja otsinud ja kraabivad lume alt välja sulanud sodi kokku. Kui vähehaaval liigutada, jõuab suuremadki muruplatsid-majaümbrused juba enne volbrit mitu kordagi üle käia ja see ongi normaalne. Iseasi on suuremad pargid, likvideerimist ootavad varemed, laste mänguväljakud, kus lisaks rehale ka kirveid- saage ja musklis mehi tarvis. Sellised tööd on tõesti mõttekas nii-öelda akordtööna ära teha.
Põltsamaa Käsiteokoja rahvas otsustas aga, et nemad hakkavad 7. mail hoopis talgukorras viltima, et igale huvilisele sellest päevast mõni vanast rõivatükist tuunitud uus ja uhke kampsun või vest mälestuseks jääks. Tõeliselt hea ja rutiinivaba idee, kas pole!?
19. aprill 2011
