Igal neljandal Eesti inimesel on stabiilselt liiga kõrge vererõhk. See omakorda kasvatab hüppeliselt insuldi ja infarkti riski. Arsti väljakirjutatud ravimeid tuleb kindlasti võtta, aga üle tasub vaadata ka elustiil.
Iga teine Eesti inimene on ülekaaluline. Kehakaal on tavaliselt esimene asi, millele arstid tähelepanu juhivad, kui vererõhk hakkab pärmitaignana kerkima. Kui ülekaalu on palju, aitab tavaliselt juba väike kaalu alanemine ka vererõhku langetada.
Kehakaalu kõrval on tähtis kontrollida aeg-ajalt vööümbermõõtu. Soovituslikult võiks see jääda naistel 88 sentimeetri ja meestel ühe meetri piiresse.
Järjepidev füüsiline aktiivsus aitab vererõhu langetamisele kaasa. Soovitus, et kõrge vererõhuga ei peaks trenni tegema, on müüt. Loomulikult peab suure ülekaalu või kõrge vererõhu korral olema liikumine mõõduka koormusega, küll aga regulaarne.
Tasakaalustatud toidulauast on palju räägitud, aga kui hakata igapäevaselt toidukordi, valikuid ja portsjoneid kirja panema, selgub enamasti tõsiasi, et tasakaalust on asi kaugel. Menüüsse peavad mahtuma täisteratooted, puu- ja köögiviljad, pähklid ja seemned, kala, liha ja mõõdukas koguses piimatooted. Toitumispäevik aitab adekvaatselt enda toiduvalikuid analüüsida, ühtlasi motiveerib see kreemikooki ja poepihvi vältima. Kuna valmistoit on enamasti liiga soolane ja rasvane, võiks kodust väljas süües eelistada salateid ja suppi.
Nii nagu suhkruga, armastab Eesti inimene liialdada ka soolaga. Sööme keskmiselt kolm korda rohkem soola, kui vaja oleks. Isegi väike muutus soola tarbimisel võib alandada vererõhku ja parandada südame tervist. Soola vähendamiseks enda toidulaual võiks vältida soolast pakatavaid poolfabrikaate, näiteks õllesigareid, friikartuleid, viinereid ja pihve ning valmistada võimalikult sageli ise süüa.
Krooniline stress ja pidev muretsemine võivad vererõhku tõsta, eriti kui stressisituatsioonidega haaratakse rämpstoidu, alkoholi või sigareti järele. Kui pidev mures olek on omane, tasub põhjuseid analüüsida ja stressi ennetamise ja maandamisega teadlikult tegeleda. Esmalt tasub vältida liiga paljude kohustute võtmist ja õppida „ei” ütlemist. Stressi ei tekita tavaliselt ebamugav olukord, vaid meie reaktsioon sellele olukorrale. Teiseks ei tohi stressi tekitava teema eest päevast päeva põgeneda, vaid proovida see ära lahenda, olgu siis tegu töökonflikti või ebakõladega kodus. Kolmandaks võiks reastada tühised stressi tekitavad olukorrad ja neid edaspidi vältida. Lisaks on tähtis võtta aega lõõgastumiseks ja puhkuseks, olgu selleks vaikuses istumine, metsas jalutamine, vannis raamatu lugemine või lemmikroa valmistamine.
Alkoholi tarbimine pole kunagi täiesti ohutu, kuid riskid on madalamad, kui nädalas on vähemalt kolm alkoholivaba päeva ning meesterahvas ei tarbi rohkem kui neli ja naine rohkem kui kaks alkoholiühikut päevas. Alkoholiühikuks loetakse kümmet grammi puhast alkoholi.
Suitsetamine tõstab vererõhku ja kasvatab tõsiste haiguste riske. Suitsetamisest loobumine on üks lihtsamaid valikuid, mida inimene saab oma südame tervise heaks teha.
Liikumine ja toitumine aitavad enesetunnet tuntavalt parandada, aga sellest hoolimata tuleks vererõhku regulaarselt mõõta ja tulemused päevikusse kirja panna. Nii saab hiljem ise või koostöös arstiga analüüsida, kuidas üks või teine meede tervisele mõjub.
KATRIN PÄRT, personaaltreener