Euroopa Liidu haridusprogrammi Socrates koolide koostööle suunatud allprogrammist Comenius rahastatava kolmeaastase keskkonnaprojekti käivitasid kolm kõnealust kooli aasta tagasi. Selle raames süvenevad kolme kooli õpilased veeteemasse nii uurimusi kirjutades, õppevahendeid koostades, kunsti tehes kui ka muul viisil. Regulaarselt toimuvatel töökoosolekutel vaadatakse üle senini tehtu ning planeeritakse tulevasi tegevusi. Nii Soomes kui ka Saksamaal oldi korra juba kokku saadud, nüüd oli Jõgeva Ühisgümnaasiumi kord koostööpartnereid võõrustada.
Landsbergi Gümnaasium oli möödunud neljapäeval toimunud töökoosolekul esindatud kahe õpetaja ja kahe õpilasega, Valkeala Gümnaasium ühe õpetaja ja kahe õpilasega, võõrustajad mõistagi natuke suurema seltskonnaga: projektiga on seotud ühtekokku seitse ühisgümnaasiumi õpetajat (peale bioloogia- ja geograafiaõpetaja ka matemaatika-, kunsti- ja keeleõpetajad) ja arvukalt õpilasi.
Ettekande tegid Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilastest abituriendid Kai Habakukk ja Kristjan Vahtla. Kai on uurinud Pedja jõe vett ning andis ülevaate selle keemilisest koostisest, Kristjan tutvustas aga enda koostatud veekaitseteemalist voldikut. Ettekandeid tegid ka külalised. Lisaks sellele vaadati ühiselt üle projekti raames valminud kirja- ja kunstitööd jms. Kõik jutud räägiti koosolekul inglise või saksa keeles.
Lisaks töökoosoleku pidamisele viis Jõgeva Ühisgümnaasium oma koostööpartnerid Tartu linna ja Emajõge kui üht Eesti suuremat jõge vaatama. Jõgevast, Tartust ja kogu Eestimaast jäi külalistele väga meeldiv mulje. Küllap aitas selle tekkimisele kaasa ilus ilm.
Lähevad rappa
?Möödunud õppeaastal korraldasime projekti raames näiteks kunstitööde näituse, seitsmendad klassid joonistasid veeteemalisi koomikseid jne,” ütles “Aqua vitae” Jõgeva Ühisgümnaasiumi poolne projektijuht, bioloogia vanemõpetaja Silja Võsaste. “Selle õppeaasta projektitegevused mahuvad aga märksõna “raba” alla. Plaanis on rabaretked, rabateemaliste infovoldikute koostamine ja plakatite joonistamine jne. Võib-olla jõuame ka selliste produktideni nagu CDle salvestatud filmid: soomlastel on sellised juba olemas.?
Projekti raames on kolme kooli esindustel plaanis veel kolm korda kokku saada. Projekti lõpptähtajaks, 2007. aasta kevadeks on koostööpartneritel kavas üllitada ühine trükis, milles tutvustatakse projekti raames valminud kunstitööde paremikku ning tuuakse näiteid koolides toimunud projektitegevustest.
Keelepraktika pealekauba
Silja Võsaste sõnul aitab sellises projektis osalemine murda koolielu rutiini ning õppetunde elavamaks muuta. Samas aitab see tihendada seoseid eri ainete vahel: tänu projektile on näiteks võõrkeeletundides käsitletud tavalisest rohkem keskkonnateemasid, koostööpartneritega suheldes ja neid oma kodus võõrustades (ka seekord elasid Landsbergi ja Valkeala õpilased Jõgeva noorte kodudes) praktiseeritakse jälle võõrkeelt.
?Pluss on seegi, et projekti raames valminud õppevahendeid saame edukalt tundides kasutada,” ütles Silja Võsaste. “Näiteks Kristjan Vahtla koostatud voldik on mul juba korduvalt kasutusel olnud.?
Vähetähtis pole Silja Võsaste sõnul ka asja rahaline külg: projektirahaga on kool saanud soetada vee koostise uurimiseks vajalikke tarbeid, kunstivahendeid ja muud, millest on kasu projektiga mitteseonduvate tegevuste puhulgi.
“Ja üleüldse on keskkonnakasvatus praegu kooliprogrammi läbiv teema,” ütles Silja Võsaste.
RIINA MÄGI
