Koostöökoja bussireis viis huvilised talusid vaatama

Nagu Leader-tugigrupid muudeski maakondades, korraldas ka Jõgevamaa Koostöökoda huvilistele bussireisi piirkonna avatud taludesse. Bussireisi algus- ja lõpuaeg valiti nii, et sai ka rongiga Jõgevale tulles osaleda.


Ülle Jukk Koostöökojast selgitas, et igal aastal on marsruut ja valitud talud mõnevõrra erinevad, et neil, kellele niisugune reisimisviis sobib, oleks ka vaheldust.

Lillemäel võttis külalisi vastu ja rääkis oma talust ning maheveisekasvatusest talu peremees Tarmo Sein. Sai sügada karvaseid Galloway tõugu lihaveiseid ja et loomad külalistest ka teisel päeval huvitatud oleksid, oli aediku kõrval korv hernekaunadega. Kui mitte külalised ise, siis vähemalt herned tõid loomad esialgu huviliste käeulatusse. Peale veiste on talus veel hobused, sest peretütar tegeleb ratsaspordiga.

„Et hobustele ei meeldi üksi olla, on koplis veel mõned mujalt pärit ratsaloomad hoiul. Samuti on kostil kaks poni,“ selgitas Tarmo Sein.

Karjamaadelt pruulikotta

Talus oli avatud kodukohvik. Pakuti koduseid pirukaid, kohvi, mullimorssi, pannkooke ja lõuna paiku ka praadi. Külalised said sõita karjamaadele vaatama, kuidas veiste elu suvel päriselt välja näeb.

Bussireisi järgmine peatuskoht oli pruulikoda Juhus Tabiveres. Triin Fedotova tutvustas pruulikoda, õlletootmist, rääkis sortidest ning ettevõtte senisest käekäigust. Sai maitsta ning kaasa osta sealset toodangut, proovida õllebiskviidist kooki ja õlletarretist.

Haldusreformi käigus sattusid Tartumaale ka Aru Talu ja Juulamõisa pärimuskohvik. Mõlemad on Kaasiku pere ettevõtmised. Aru talust on pärit kohviku kartul, köögivili ja maitseroheline. Talus peetakse oma tarbeks jäneseid, lambaid ja kanu. Peremees näitas oma majapidamist ja perenaine võõrustas samal ajal kohvikus külalisi. Pühapäeva veetis kohviku õuel Olemari talu kits, kelle paitamine lastele palju lusti pakkus. Müüdi Olemari ja Sepamäe talu kaupa: tooteid kitsepiimast ja astelpajumarjadest. Käsitööliselt sai õppida väikese korvikese punumist.

Kääpa OTT oli avatud külade päeva puhul pannud oma turu püsti pühapäeval. Oma kaupa või teenuseid pakkus sel päeval Kääpa rahvamaja juures 15 ettevõtjat. Oli taimi, värsket aiakraami, liha ja kala, leiba ja muid küpsetisi, siirupeid, kosmeetikat ning kohvikus igasugust suupärast. Lapsed said vaadata ja paitada loomi, tehti kaarikusõitu. Avatud oli ka seikluspark. Peale kõige muu toreda sai Mari Külalt õppida karaski tegemist.

„Meil oli kokku 15 kauplejat ja 444 registreerunud külastajat, peale selle oli kella kümnest kuueni avatud seikluspark,“ oli Kääpa OTT-i korraldaja Annika Oras ettevõtmisega rahul.

Arvukalt külastajaid

Metsapiiga talu oli külastajaile avatud mõlemal päeval. Huvilistele tehti ringkäik tallis ja räägiti hobustest ja nende pidamisest. Toimusid demoesinemised, näidati kolme olümpia põhiala – koolisõitu, takistussõitu ja krossi. Talu perenaine andis seletusi. Lapsed said poniga sõita.

Laupäeva õhtul esines Metsapiiga talus Rolf Roosalu. Perenaise poolõde, kunstnik Mari Mägi oli avanud oma digitaalmaalide näitusmüügi. Ka sai imetleda ja osta Metsapiiga talule kujundatud rõivakollektsiooni, mille autor on Tea Kask. Metsapiiga talus toitlustas Virtuse kohvik ning perenaise vanemad müüsid omatehtud koduveini. Perenaise ema Merike Mägi, kes avatud talus giidi ametit pidas, rääkis, et külastajaid oli peale Jõgeva ümbruse kaugemaltki, samuti Venemaalt ja Saksamaalt. Talus peetakse laagreid hobusehuvilistele lastele.

„Sel aastal korraldasime laagrit esimest korda, mõtlesime prooviks teha kaks laagrit ja mõlemad said lapsi täis. Oli juba neid, kes panid end siin kolmandasse kirja. Ka avatud talude päeval tuli huvilisi juurde,“ rääkis Merike.

„Kokku käis avatud talude päevadel Metsapiiga talus vähemalt 655 inimest. Tõenäoliselt veelgi enam, sest kõik ilmselt ei registreerunud,“ ütles esmaspäeval talu perenaine Juula Reinumägi. „Ma ei oska isegi hinnata, kas seda on palju või vähe. Aga usun, et esimese aasta kohta võib igati rahule jääda. Uueks aastaks on juba palju mõtteid ja plaane, mida paremini teha, et veel ägedam oleks,“ lisas ta.

„Mina olen rahul, kuna talud ise jäid väga rahule,“ ütles Jõgevamaa koostöökoja kohaliku toidu spetsialist Ülle Jukk.

„Ardi Raimets Sumila mesilast rääkis, et inimesed tulid tootja käest ehtsat kaupa ostma, sest näevad, kuidas protsess toimub. See ongi ju asja mõte,“ lisas ta.

ANDRA KIRNA

blog comments powered by Disqus