Jõgevamaa Koostöökoda uuendas hiljutise üldkoosoleku otsusega oma arengustrateegiat. Suuri muudatusi ei tehtud, kuid veidi on muudetud toetuste eraldamise põhimõtteid.
MTÜ Jõgevamaa Koostöökoda tegevjuhi Aive Tamme sõnul ei saa väita, et ühingu arengustrateegiasse suuri ja põhimõttelisi muudatusi oleks tehtud, kuid mõningaid uuendusi siiski sisse kirjutati ning need on seotud Leaderi meetmetest rahastatavate tegevuste ja investeeringutega.
Kui siiani sai ettevõtluse ühistegevuseks taotleda 10 000 eurot, siis nüüd on võimalik taotleda kuni 30 000 eurot. „Kui ettevõtjad tahavad koos mingeid ideid teoks teha, siis nüüd on neil võimalik selleks varasemast suuremat toetussummat taotleda. Samuti on meetmesse oodatud ettevõtjate koolitusprojektid. Arengustrateegias muutusid ka kogukondade ühisprojektidele eraldatavad maksimumsummad. Kui varem oli kogukondade ühisprojektidele eraldatav summa kaheaastase projekti korral 10 000 eurot, siis nüüd 15 000 eurot,“ tõi Aive Tamm näiteid.
Muutusid maakondlikud projektid
Muudatusi tehti ka maakondlikes projektides. Jõgevamaa Koostöökoja tegevuspiirkond on täpselt samasugune, nagu see oli enne omavalitsuste haldusreformi, aga Jõgeva maakond ei ole enam samasugune. Seetõttu on võimalik toetust taotleda nii maakonnaülesteks tegevusteks kui ka tegevuspiirkonnaülesteks tegevusteks.
Seega on välja kujunenud olukord, kus kasusaajateks võivad olla nii Avinurme ja Lohusuu piirkonna kui ka Pala ja Tabivere elanikud. Jõgevamaa Koostöökoda on toetuste jaotamisel jaganud piirkonna kolmeks. Kui Torma kuulus varem Peipsi piirkonda, siis nüüd kuulub Torma Vooremaa piirkonda. Mis muutub koostöökoja arengustrateegias, kui Torma piirkonna külad peaksid minema Jõgeva vallast üle Mustvee valla koosseisu?
Aive Tamme kinnitusel ei ole arengustrateegia muutmine nii keeruline, et tegevuspiirkondi muuta ei saa. „Suurem osa koostöökoja eelarve vahenditest läheb juba 2019. aasta alguses taotlusvoorus kasutusse. Kui 2020. aastaks on nende kahe valla koosseis muutunud, siis tuleb Jõgevamaa Koostöökoja eelarve alused üle vaadata,” rääkis ta.
Koostöökojal tuleb hetkel keskenduda olemasolevale olukorrale ja tegutseda vastavalt praegustele halduspiiridele. Järgmine Leaderi meetme taotlusvoor viiakse läbi järgmise aasta 7.‒14. jaanuarini. Täpsemalt on võimalus raha taotleda maakondlikest, kogukondade ühistegevuse, kogukondade investeeringute, ettevõtluse ühistegevuse ja ettevõtluse investeeringute meetmetest. Investeeringutoetuste puhul on maksimumsumma 35 000 eurot. Kokku läheb Leaderi meetmes jagamisele 1 185 031,59 eurot.
Ühistegevus võiks aktiivsem olla
Järgmise aasta meetmete eelarved ning täpsemad tingimused kinnitas koostöökoja üldkoosolek. Umbes pool kogu eelarvest panustatakse ettevõtluse arendamisse. Nii kogukondade kui ka ettevõtluse meetme raames saab taotleda toetust ühisprojektidele ehk nn pehmetele tegevustele, näiteks väljasõitudele või ühisüritustele. Kuid alati on populaarsemad investeeringumeetmed, kust taotletakse rohkem toetust. Eraldi meetmena on võimalik raha taotleda maakonnaülestele tegevustele, olgu selleks laulu- ja tantsupidu. Ka spordiürituste korraldamiseks on selle meetme raames võimalus olemas.
Investeeringumeetmete osas ei konkureeri kolm piirkonda toetusraha pärast, vaid igale piirkonnale on selleks ette nähtud teatud summa. Pigem tulevad selle meetme osas esile kolme piirkonna eripärad. Näiteks on Peipsi piirkonnas esiplaanil turism. Põltsamaa piirkonnas tegutsevad väga tugevad külaseltsid.
Oktoobris võeti koostöökoja üldkoosolekul vastu otsus, et kõik ühisprojektide meetmeteks ehk nn pehmeteks tegevusteks ette nähtud summad võetakse 2019. aasta taotlusperioodil kasutusse. Otsuse eesmärk on pikaajalisi projekte algatada. Kui vahendeid jääb siiski üle või tekib varem heaks kiidetud projektide odavnemisi, siis avatakse taotlusvoor ka 2020 aastal.
Ettevõtluse ühisprojekti meetmete puhul on tavapärane, et sellesse meetmesse ei esitata kogu eelarve ulatuses taotlusi. Ka sel juhul saab jäägi järgmisse aastasse üle kanda.
Aive Tamme sõnul taotlevad ettevõtted tihti raha seadmete ostuks, tootmishoonete korrastamiseks, tootmisruumide päästeameti nõuetele vastavusse viimiseks jne. Kogukonnad taotlevad raha enamasti hoonete korrastamiseks või neile mingi lisaväärtuse andmiseks. Suvel ehitati selle toetusmeetme abil Sadala laululava. Ühistegevuse raames taotletud projektitoetuse toel lähevad Põltsamaa piirkonna käsitöötegijad käsitöömessile.
Uugi talu on aga ettevõtluse investeeringute meetme toel muutnud oma tootmisprotsesse tõhusamaks. Ühisprojektide meetmete raames saab raha taotleda nelja-aastase perioodi peale, mis annab taotlejale pikaks ajaks kindlustunde oma plaanide elluviimiseks.
Maakondlike ja tegevuspiirkonna üleste projektide meetmete raames saab raha taotleda noorte tegevuseks ja muude maakonna ja tegevuspiirkonna üleste ühisettevõtmiste korraldamiseks. Kõik Jõgevamaa omavalitsused on taotlenud raha ettevõtluse arendamiseks. Nii on omavalitsuste esindajad käinud koos piirkonna ettevõtjatega mitmetel laatadel ja messidel, mis ühtlasi loob hea võimaluse piirkonda ettevõtluse abil tutvustada.
TOOMAS REINPÕLD
