Jõgevamaa Koostöökoda on käima lükanud kaks käsitööprojekti – rahvariidekoolis püüavad huvilised endale rahvariided teha, teine projekt keskendub käsitöö müümisele koos Läti ning Soome partneritega. Kaasatud on ka Peipsi-Alutaguse koostöökoda ja üks Rootsi sõpruspiirkond, kellega koos hakatakse jahimehi õpetama.
Koostöökoja tegevjuhi Aive Tamme sõnul jätkuvad kõik need ettevõtmised, mis on eelnevatel aastatel koja liikmetele olulised ja vajalikud olnud. “Lisaks on meil tänavu veel kaks rahvusvahelist projekti. Jätkub noorteprojekt Fenix ning koostöös Soome Karhuseutu tegevusrühmaga ja Läti Skrunda linnaga algab käsitööprojekt Handicraft. Tuule saab tiibadesse siseriiklik projekt “Rahvarõivaste valmistamise kool Jõgevamaal”.
Koos Alutaguse ja Rootsi sõpradega
Koostöökoja praeguse juhatuse esimehe Kalev Kursi sõnul sai jahinduse teemaline projekt alguse sellest, et käidi koostööpiirkonnas õppereisil. “Rootsi on hakanud tulema metssead, keda nad varem küttinud pole, nende soov oli õppida metssea küttimist ja teha ka lisasöötmist. Nende puhul on väga tugev just jaht koertega, mis meil nii tugev pole. Nemad õpetavad siis meile tööd verekoeraga,“ rääkis Kurs.
Selle projektiga liitub tema sõnul ka Peipsi-Alutaguse Koostöökoda, seega läheb koostöö edasi kolme piirkonnaga.
Käsitööprojekte on rahastuses praegu kaks – rahvariidekool ja käsitöö müümine. Rahvariidekool on maakondlik projekt, mis koondab umbes 20 huvilist, kes teevad endale kodukandi rahvariided. Projekt kestab 18 kuud, koolitamine toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi juures. Nii tekib osalejatel ka harjumus muuseume külastada. Koolitusi viivad läbi oma ala asjatundjad.
“Kel on soov valmistada endale oma kodukandi rahvariided ja kelle kodukant on Jõgevamaa, võivad Koostöökojas oma soovist teada anda,” rõhutas Jõgevamaa Koostöökoja endine juhatuse esimees Reet Alev, kelle kinnitusel tekib just enne suuri pidusid suur vajadus rahvariiete järele. Nõukaaegsed riided on kulunud, uusi riideid on juurde tehtud jaokaupa, neid tuleb uuendada. Mõned materjalid on Koostöökoja projekti eelarves, osa tuleb kindlasti endal varuda. Mõnede piirkondade huvilised on Alevi kinnitusel täpsustanud oma rahvariiete väljanägemist ja käinud seda lausa arhiivides uurimas.
Läti ja Soome kogemused Põltsamaa käsitööpäeval
Teine projekt puudutab käsitööettevõtjaid. Aive Tamme sõnul tahavad nad koostööle kutsuda inimesi, kel on käsitööoskused, kuid puudub turustuskogemus.
“Tulebki koostöös väljund leida. Korraldame ühiseid õppereise Soome ja Lätti Skrundasse, selle juurde kuuluvad ka õppetoad. Põltsamaal peetakse pärast jaanipäeva suur käsitööpäev, kuhu tulevad kõik partnerid kokku,” rääkis Tamm.
“Soomes on vaiba- ja kangakudumise koolitus, viimasel üritusel on teemaks rahvusmotiivid ja rahvuslik stiil, seda ootab Soome pool just Eestilt.”
Pikka õppereisi koostöökojal tänavu ei tule. Noored lähevad Fenixi projekti raames välja aprillis, käsitööhuvilised Soome aga septembris.
Kalev Kursi hinnangul on võimalik kõikide varem alustatud projektidega edasi minna. “Ma ei pea oluliseks eelnevat jalge alla trampida, kõikide positiivse tagasisidega projektidega tuleks edasi minna,” rõhutas ta.
Reet Alevi sõnul tuleb väga palju tegelda dokumentide ja info säilitamisega. “Me ei taha raha kulutada, vaid seda mõistlikult kasutada,” märkis Alev, põhiline on ikkagi koostöö.
Kalev Kurs pidas vajalikuks toonitada, et projekte hindab mitu inimest ja tegemist pole ühe inimese arvamusega. “Mõned saavad punkte vähem, sellepärast ei pea projekt halvem olema. Tuleb lihtsalt uuesti üritada, muud ei oska taotlejatele soovitada,” nentis ta.
Kõige tähtsam on, et võimalikult suur hulk maakonna elanikke ja nende huvisid oleksid projektidega haaratud.
Samuti on Aive Tamme sõnul väga oluline toetada ja nõustada projektikirjutajaid. Reet Alevi hinnangul tuleb inimesi palju ka lihtsalt julgustada. “Kõige lihtsam on taotlust kirjutada ikka ideedevooru, Koostöökoda nõustab ja aitab kõiki,” kinnitas ta. “Ei maksa ehmuda, kui esimene taotlus jääb rahuldamata,” lisas Tamm.
“Kui küsitakse toetust mitu korda rohkem, kui raha parasjagu on, siis pole midagi teha, keegi peab järgmist vooru ootama,” tõdes ta.
Koostöökoja senine juhatuse esinaine Reet Alev pani aasta alguses ameti maha. “Kui koostöökojas südamega tegutseda ja lõpuni, siis lihtsalt ei jõua,” tõdes ta.
Alev ei leia selles midagi halba, et kojal paari aasta järel juhte vahetatakse. Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuhi Aive Tamme sõnul on nende organisatsioon jõudnud rahulikumasse arengufaasi ning selles olukorras vajab organisatsioon ka teistsugust juhtimisstiili.
“Reet Alevi panus stabiilsuse saavutamisse on olnud hindamatu. Tema on aidanud kindlaks määrata dokumentide vormistamise ja asjaajamise alused. Iga juhatuse esimees jätab organisatsiooni arengusse oma näo,” ütles Tamm.
Uueks Koostöökoja juhatuse esimeheks valiti Tabivere vallavolikogu esimees Kalev Kurs, kelle sõnul on tal praegu veidi rohkem aega oma ettevõtluse kõrvalt ka Koostöökoja asjadega tegelda. Et senised juhid on olnud nii Vooremaa kui ka Põltsamaa piirkonnast, siis nüüd oli järg Peipsi piirkonna käes. Juhatuse esimees peab nagunii nägema tervet organisatsiooni maakonnaüleselt, nii et takistusi ei tohiks tulla.
i
HELVE LAASIK
