Avinurme gümnaasiumi direktor, muusikaõpetaja ja koorijuht Urve Tooming tähistas nädalavahetusel oma 65. sünnipäeva.
44 aastat tagasi, pärast kolme esimest tööaastat Illuka koolis, tuli Tallinna pedagoogilises ülikoolis kultuurharidustööd ja koorijuhtimist õppinud Urve Avinurme keskkooli muusikaõpetajaks ja koorijuhiks. Sai tol ajal endale kõik kooli muusikatunnid ja koolikoorid. Nime järgi võiks arvata, et ta on kohalik, aga nii see pole.
„Nimi on saadud kohalikult. Olen pärit Jõhvist, Ida-Virumaalt,“ ütles ta. „Kogukond ise räägib, et nad väga kergesti väljastpoolt tulijaid omaks ei võta. Aga mina pean ütlema, et ma seda eriti ei tundnud. Ei saa öelda, et oleks raske või keeruline olnud,“ meenutas Urve Tooming.
„Esialgu sai natuke ka segakoori juhatatud. 1983. aastal asutati meeskoor, seda juhatasin kuni 1986. aasta lõpuni ja siis alates 1997. aastast jälle. Praegu on koori 20 liikme hulgas esimesest proovist kaks meest, neid, kes esimesel aastal liitusid, on rohkem,“ rääkis Urve Tooming, viimases kooriproovis õnnitluseks saadud roosisülemi üle ikka veel liigutatud. „Parimatel aegadel laulis kooris 35 meest. Aga midagi pole parata, elanikkond väheneb, noori niipalju peale ei tule,“ nentis ta.
Koolidirektorina tegutseb Urve Tooming 2013. aastast, mil eelmine koolidirektor Aivar Saarela Avinurme vallavanemaks sai. „Algul olin direktori kohusetäitja, sest juba seitse aastat enne seda sai minust õppealajuhataja. 2014 suvest olen direktor,“ rääkis ta.
„Sain väga heas seisus kooli. Suur töö oli 2006‒2007 ära tehtud, kui kool renoveeriti, suuri majanduslikke probleeme ei ole. Koolis on koos minuga 30 õpetajat, abipersonal juurde, majas töötab 43-45 inimest,“ oli direktor oma eelkäija tegevusega väga rahul.
Avinurme kool maadleb samade raskustega, millega teisedki maakoolid. „Kõige suurem mure on loomulikult õpilaste vähenemine. Mis siis ilmselt, olgem realistid, kaotab meil ära gümnaasiumiosa. Ega põhikooliski õpilaste arv ei kasva, ainult suuremates linnades ja Harjumaal on vastupidi,“ rääkis ta.
Umbes kolmandik õpilastest tuleb Avinurme gümnaasiumi, aga ka põhikooli, ümbruskonnast. „Tudulinnast ning Vinni-Pajusti vallast Laekverest ja Muugalt. Ega omavalitsuste piirid seda liikumist ei tõkesta, lapsed tulevad ikka kooli. Õpetajaskond on meil väga stabiilne olnud. Vanuse järgi on kõik veel võimelised töötama. Aga nüüd paraku hakkab osa õpetajaid jääma pensionile – ka see raske aeg on meil veel ees,“ ütles koolijuht.
Muusikatunde annab ja isegi klassijuhataja tööd teeb Urve Tooming siiani. „Arvan et koolijuht peabki tunde andma, vähemalt mingil määral. Saad ju aru, missugune on laps tunnis ja laps tunneb sind ka, kui õpetajat, sõpra ja koolidirektorit. Kui varem klaverit õpetasin, siis mul klasse juhatada ei olnud. Klaveriklassi õpilased olid nagu minu oma klass. Sel kevadel lõpetab minu teine klass. Kumbki neist ei ole mulle peavalu teinud, väga head lapsed. Ja praegusel klassil on ka väga head õpitulemused,“ rääkis ta kooli kõige väiksemast klassist, kus õpib praegu viis poissi.
„Riigigümnaasiumid on ju väga kutsuvad, nende võimalusi reklaamitakse ja paljudel on hea kuulsus. Põhikooli lõpul lähevad lapsed proovima, kas nad saavad sisse. Ja kuna meilt saavad nad väga hea põhihariduse, siis nii lähebki,“ ütles Tooming, nentides, et ilmselt räägivad sarnast juttu kõik koolidirektorid.
„Meie lapsi on saanud nii Tartusse Härma gümnaasiumisse, Tallinna inglise kolledžisse kui ka Kadrioru Saksa gümnaasiumisse. Ega me ju kätt ette pane ja kuidas saakski – see on ju õpilase valik ja tema elu. Kui eesmärgid sealtkaudu kergemini täituvad, mis võib siis selle vastu olla. Aga oleme uhked nende üle, kes meiega jätkavad. Ka meie riigieksamitulemused on head,“ selgitas ta.
Kõige enam teeb koolijuhile rõõmu, kui lapsed ta omaks võtavad. „Nad ütlevad mulle Urve ja ma ei pane seda pahaks. Oluline on, et laps ei karda mind. Vahel olen ema asemel, vahel sõber, vahel aineõpetaja ja ega mul ka direktoriameti vastu midagi ole. Mulle meeldivad lapsed, aga ma ei leia, et ainult nunnutamisega hakkama saab. Lapsega tuleb rääkida südamest südamesse. Ta tuleb panna ennast analüüsima. See ongi mõjuvahend, mis aitab lapsel ennast parandada. Tuleb veenda, et ta aru saaks, kui midagi on valesti läinud, ja et piire ei ole vaja ületada. Lastega tuleb rääkida ja küll nad aru saavad. Enamasti õpivad inimesed oma vigadest.”
Tema sõnul juhtub lastega ikka igasugu lugusid, aga nende lugudega tuleb tegeleda. „Ja tegeleme kohe, kui teada saame,“ arvas Tooming, nentides siiski, et muusikainimesena on tema register üpris tugev. „Kui laulan koos 20 mehega, siis minu hääl on kindlasti kuulda. Kui vaja ennast kuuldavaks teha, siis sellega muret pole.“
Urve Toominga sõnul on väiksemad lapsed siiramad, aga nendega peab rohkem mängima. „Suurematega saab arutada, aga muusikatunde annan hea meelega igas vanuseastmes. Olen kolleegidelt kuulnud, et lapsed ootavad, millal mina neile muusikat andma hakkan, ja see mulle meeldib,“ lisas ta.
ANDRA KIRNA
Urve Tooming
Sündinud 12. jaanuaril 1955 Kohtla-Järvel
Haridus
1977–1983 Tallinna pedagoogiline instituut, kultuurharidus, koorijuhtimise lisaeriala
1963–1970 Jõhvi lastemuusikakool
1962–1973 Kohtla-Järve A. Kesleri nimeline keskkool
Töö
2013 Avinurme gümnaasium, direktor, koorijuht
2006–2013 Avinurme gümnaasium, õppealajuhataja, koorijuht
1976–2006 Avinurme keskkool, muusikaõpetaja ja koorijuht
1973–1976 Illuka 8-klassiline kool, muusikaõpetaja
Abielus
Lapsed: Monika ja Marju
