Konverentsi korraldaja, Põltsamaa linnavolikogu liige Margus Oro ütles, et ettevõtmise eesmärgiks oli inimesi toimunud arengutega kurssi viia. “Palju lihtsam on, kui inimesed teavad, kuhu liigutakse ja miks selliseid otsuseid tehakse,? ütles Oro.
Tema sõnul on piirkonna elanikel oluline teada, mis neist saab, mida olulist nad peaksid säilitama ja mida peaks kindlasti muutma.
Oro hinnangul on kohalikul omavalitsusel praegu palju prioriteete, kuid mõned asjad peaksid olema prioriteetsemad, sest raha ei jätku kõige jaoks. Prioriteetsemad asjad tuleb tema sõnul järk-järgult ellu viia. Mis on prioriteetsem, seda peaksid ütlema Põltsamaa piirkonna inimesed. “Need ettepanekud peaksid tulema inimestelt ja nende järgi peaks kohalik omavalitsus saama sihte seada,? tõdes Oro.
Ainuõiget retsepti pole
Põltsamaa linnapea Jaan Aiaotsa sõnul on praegu küsimuseks, kuidas väike omavalitsus koos ettevõtjatega avatud turu ja tööjõu vaba liikumise tingimustes inimesi Põltsamaal hoida suudab. “Kuidas tuua Põltsamaale uusi inimesi, mida me koos suudaksime neile pakkuda ? need on praegu olulised küsimused,? märkis Aiaots. Tema kinnitusel pole ühest vastust, kas tähtsam on uus võimla, veesuusakeskuse ehitamine, inimestele elamu ehitamiseks maa võimaldamine, uute ettevõtete või vähemasti nende jaoks piirkonnas võimaluste loomine, teede tolmuvabaks muutmine või hoopis paber, mis kinnitab, millises järjekorras midagi toimub.
Aiaots ütles, et kindlasti mõjutab piirkonna elu Jõgeva-Põltsamaa vahelise gaasitrassi rajamine ning alanud Kolga-Jaani tee renoveerimine.
Põltsamaa linnapea ei saanud aru, miks ei tulnud kinnisvarabuumi ajal linna ükski suurem kinnisvaraarendaja.
Seda asjaolu põhjendas Andres Joosep oma ettekandes nii, et Põltsamaal ei ostaks keegi kalleid kortereid. “Põltsamaal pole praegu kinnisvarast puudus, linn reguleerib end,? märkis Joosep. Ta tõi näiteks, et praegu on müügis 15-20 maja ja umbes 20 korterit. Kortereid on viie võrra rohkem müügis kui maju. Siit järeldub, et turg ei vaja uusi kortereid ega uusi maju,? tõdes Joosep. Tema sõnul on Põltsamaa aedlinn ja sinna suured kortermajad ei sobigi.
Kõnelejateks asjatundjad
Regionaalminister Vallo Reimaa sõnul saab küsimusi, kuidas oma piirkonnale edu tagada, lahendada ainult koos antud regiooni inimestega.
Arengukonverentsil esinesid Põltsamaalt või selle lähiümbrusest pärit inimesed, kes on oma valdkonna asjatundjad. Samuti oli sõnavõtjate hulgas endisi põltsamaalasi, kes on jälginud arenguid oma kunagises kodulinnas.
Viimane Põltsamaa arengukonverents peeti 1999. aasta oktoobris. Kui linnavolikogu järgmisel aastal uut arengukava menetleb, võib Põltsamaa korraldada uue arengukonverentsi arutlemaks, kuidas võetud kohustusi täita ning inimestele kindlustunne tagada.
Vallo Reimaa: Keskus-tagamaa süsteemis maakonnas kolm linna
Omavalitsussüsteemi areng läheb selles suunas, et see muutub aina suuremaks ja saavutab lõpuks optimaalse suuruse. Majandusgeograafid nimetavad seda keskus-tagamaa süsteemiks.
Keskused peavad kandma ka identiteeti. Põltsamaa puhul on olemas nii keskus kui ka ajalooline identiteet, prestii?, kohatunnetus. Taolised kohad on koos oma tagamaadega tulevaste omavalitsuste keskused.
Jõgevamaal on kolm keskust koos tagamaaga ? Põltsamaa, Jõgeva ja Mustvee. Neist kaks esimest kannavad oma rolli välja, kuid Mustveest alles tuleb tõsine keskus tekitada. Riik peaks teadlikult soodustama Mustvee arengut niisuguseks keskuseks, mis suudab kogu piirkonna käima vedada. Mustvee elu ei saa edendada Põltsamaalt ega Jõgevalt, ükskõik, kuidas me piire ka ei nihutaks. Mustvee ja Kallaste peaksid kujunema niisugusteks kohtadeks, kus elavad inimesed tunnevad uhkust oma kodukoha üle ning ei lähe väga lihtsalt suurlinnade ahvatlustega kaasa.
Ilmselt ei aita Mustveed ka administratiivne toetus, vaid areng saab tulla ikka läbi seltsiliikumise ja kohaliku kogukonna ühistegevuse. Koha identiteedi kandjaks on ikka rahvas ise.
Seltside ja vabatahtlike ühenduste töö tuleb siduda kohaliku omavalitsusega. Mõnel pool seda kardetakse ? kohalik omavalitsus teeb pigem ise, kui laseb teha mõnel seltsil. Seda ei maksaks karta.
Juriidiliselt võiks Jõgevamaal kolme suure keskus-tagamaa ümber moodustuda kolm omavalitsust kasvõi homme, aga see eeldab, et kõik liitujad on sellega vabatahtlikult nõus. Kedagi ei saa sundida. Kui kiiresti idee teoks saab, ei oska öelda, tuleb lihtsalt selgitada, põhjendada.
Vooremaa toimetus püüab edaspidi avaldada võimalikult palju reedesel Põltsamaa konverentsil peetud ettekannete tekste.
HELVE LAASIK
