Palamuselt pärit Kadri Tegelmann on lõpetanud Jõgeva muusikakooli viiuli erialal, Elleri-kooli läks ta aga Viviane Kallast juurde laulmist õppima. Aasta tagasi osales ta Haagi Kuninglikus Konservatooriumis õppivate eesti lauljate Ivo Posti ja Kai Rüütli poolt Elleri-koolis korraldatud meistrikursusel, kus tema õpetajaks sattus Rita Daams.
“Kuna saavutasin Rita Daamsiga hea kontakti ning ta suutis laulmise kui protsessi minu jaoks väga hästi lahti mõtestada, hakkasin uurima, kuidas oleks võimalik Haagi õppima saada,” ütles Kadri Tegelmann. “Selgus, et vastuvõtukatsetele pääsejad sõelutakse välja saadetud DVDde põhjal. Saatsingi siis Haagi DVD, millele oli salvestatud minu jõulukontserdi kava. Ning mai lõpus saingi kutse vastuvõtukatsetele.”
Katsetel osutus Kadri edukaks ja ta võetigi kuninglikku konservatooriumisse vastu. Sissesaamisrõõmuga kaasnes aga kohe mure selle pärast, kust õpinguteks raha hankida. Ligikaudsed arvestused näitavad, et aastane õppemaks ja elamiskulud moodustavad kokku umbes 150 000 krooni. Ja bakalaureusekraadi omandamiseks kulub neli aastat.
Teades hästi, kui raske on välismaal muusikaõpinguid alustada, ulatas teine Jõgevamaalt, täpsemalt Tabiverest pärit noor muusik Heli Jakobson Kadrile abikäe ja tegi ettepaneku korraldada ühise kontserdisarja. Kontsertide eesmärgiks on ühelt poolt koguda kohapeal annetusi Kadri õpingute toetamiseks, teisalt saab Kadri end kontsertide kaudu tutvustada nende asutuste, ettevõtete ja omavalitsuste esindajatele ning eraisikutele, kellele ta on saatnud oma DVD ja kirja toetuspalvega: noorest lauljast ja tema võimetest midagi teadmata on ju toetamisotsust raske teha.
“Olin täpselt kümme aastat tagasi, kui Norrasse Bergenisse õppima minna otsustasin, täpselt samas olukorras ja pidin ukse tagant ukse taha abi küsimas käima,” ütles Heli Jakobson. “Seepärast mõistan Kadrit hästi ja soovin teda aidata. Seda enam, et mulle tundub, nagu poleks suhtumine kultuuri Eestis kümne aasta jooksul sugugi paranenud, kuigi jõukust on omajagu juurde tulnud. Loodan siiski, et Kadrit mõistavad ka need, kes mulle kümme aastat tagasi ära ütlesid: Jõgeva-suguses väikeses maakonnas pole tegelikult ju palju neid noori, kes mingil kunstialal kaugele jõuda tahavad ning selle nimel välismaale end täiendama ei pelga minna. Ja neile noortele tuleb võimalus anda.”
Kõige enam vajabki välismaale õppima minev noor toetust esimesel pooleteisel aastal: need kuluvad sisseelamiseks ja kohaliku keele õppimiseks. Hiljem on võimalik hakata juba ise väikest viisi raha teenima hakata: kontsertide andmisega näiteks. Heli sõnul on kahetsusväärne, et Eesti riigil pole olemas stipendiumide süsteemi välismaale kunstialasid õppima minevate noorte jaoks. Seetõttu jääbki üle loota kas välismaistele fondidele või konkreetsete inimeste heale tahtele. Küsimusele, miks ta kodusesse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse minna ei tahtnud, vastas Kadri, et Tallinnas ei leidnud ta enda jaoks sobivat õpetajat. Pealegi lähevad paljud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lõpetanud noored ikkagi pärast välismaale magistrikraadi omandama või end muul viisil täiendama. Kadri arvas, et otstarbekam on astuda see välismaale mineku samm kohe. Heli lisas, et see, kes Haagi konservatooriumi paljurahvuselise tudengiseltskonna konkurentsis “ellu jääb”, saab tugeva stardipositsiooni edaspidiseks muusikueluks.
Kolmest Jõgevamaal antavast kontserdist loodab endale väikest kasu ka Heli ise: 19. augustil seisab tal ees soolokontsert Tallinna Raekojas. Kuigi peale Norra, Belgia, Hollandi, Prantsusmaa ja USA on ta korduvalt esinenud ka Eestis, on see siiski tema esimene Eesti Kontserdi “lipu all” antav kontsert ning Jõgevamaa kontserdid aitavad selle kava esinemisküpsemaks lihvida.
“Peale Beethoveni sonaadi esitan arvatavasti Prokofjevit või Tüüri, Kadri laulab erilaadseid aariaid ning soolo- ja rahvalaule,” ütles Heli Jakobson.
RIINA MÄGI
