Neljale stendile koondatud rändnäitus, mille koostajaks on Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ja Kohila Koolituskeskuse klaveriõpetaja Malle Velmet, annab ülevaate klaveri ajaloost ning pillimeistrite huvitavatest katsetustest nii klaverite konstruktsiooni kui ka disaini alal.
Nii võib näha pilti firenzelase Bartolomeo Cristofori poolt 1722. aastal ehitatud esimesest haamerklaverist, 1810. aastal Amsterdamis ehitatud harfi meenutavast kaelkirjak-klaverist, umbes samal ajal Berliinis valmistatud lüüraklaverist, Valge Maja esimesest Steinway klaverist, mis kandis seerianumbrit 100 000 ja oli kaunistatud 13 Ameerika Ühendriikide koloonia pitsatitega, eriti luksuslikust Steinway klaverist, mille USA ärimees Woolworth tellis kingituseks oma abikaasale (hiljem tellis ta veel kolm niisama rikkalikult kaunistatud klaverit oma kolmele tütrele pulmakingiks!), Bösendorferi firmas valmistatud klaveri erimudelist, mis viimistletud mikrokristalle ehk nn Swarowski kristalle sisaldava erilakiga, tänu millele värvinüansid muutuvad vaatenurga muutudes, jne.
Näha saab piltidel ka 1988. aastal Bonnis valmistatud 12 jala kõrgust püstklaverit, millele maailma pikimad pillikeeled tagavad erakordselt sügava kõla, Mozarti ajal üsna levinud pedaalklaviatuuriga klaverit, Pariisis Pleyeli firmas 1890. aastatel toodetud duoklaverit, mille puhul ühte korpusse mahutatud kahe tiibklaveri mehhanismid, aga ka üsna modernseid klavereid ? kas disaini või siis lisatud elektrooniliste elementide poolest.
Pikalt rännanud
?Materjali huvitavate klaverite kohta hakkasin koguma juba varem,? ütles Malle Velmet. ?Ühest küljest selleks, et laste õpihuvi üleval hoida, teisest küljest selleks, et noortele, kes muusikast huvitatud, aga kellel sellega tegelemiseks võimeid napib, kätte juhatada muud võimalikud teeotsad: nii mõnestki, kes muusikuks ei saa, võib saada ju klaveri- või klavessiinivalmistaja.?
Korralikuks näitusekomplektiks vormistas Malle Velmet kogutud materjalid kolm aastat tagasi ? Raplamaal Tohisoo mõisas toimunud 6. klaveriansamblite festivali ajaks. Klaveri 300. sünnipäevale pühendatud näituse tellijaks oli MTÜ Klaveriansambli Selts Allegro, toetajateks Eesti Kultuurkapital, Raplamaa Omavalitsuste Liidu Arengufond ja Kohila vald.
“Näitus on nüüdseks rännanud ligemale kolmekümnes Eestimaa paigas,? ütles Malle Velmet. “Enamasti on see üleval olnud muusikakoolides, aga ka õige mitmes raamatukogus. Viimastes eriti suvel, mil muusikakoolid ei tööta. Tagasiside on olnud soodne ning andnud tunnistust sellest, et näituse vastu ei tunne huvi mitte ainult muusikasõbrad, vaid ka lihtsalt ilumeelega inimesed. Üks muusikakooliõpilane kirjutas aga külalisraamatusse, et kui tal tuju paha on, siis ta tuleb seda näitust vaatama ? ning hakkabki kohe parem.?
Malle Velmet ise oma pika pianisti- ja pedagoogikarjääri jooksul väga eriliste klaveritega kokku puutunud pole ? kui maailmakuulsa helilooja Edvard Griegi Bergenis asuvas majamuuseumis proovitud klaver välja arvata. Ka pole tal lemmik-klaverimarki.
?Kõik klaverid on head ? juhul, kui nad on hästi hääles ja hea kõlaga,? ütles Malle Velmet.
1957 ja 1986
Klaver on tänapäeval üks levinumaid ja tuntumaid muusikainstrumente. Jõgeva Muusikakooli direktori Merike Kati sõnul vastavad muusikakooli katsetele tulevad lapsed küsimusele, mis pilli nad õppida tahavad, enamasti ikka, et klaverit. Selleks, et ka teisi pille valitaks, tuleb tihti kasutada veenmisjõudu.
“Ma ei teagi, mis tänavu suvel saab,? ütles Merike Katt. “Kuna tänavuses lennus ei lõpeta meil ühtegi klaverieriala õpilast, siis on meil tegu, et üldse ühtegi klaveriõpilast vastu võtta saada ? klaveriõpetajatel ei teki ju vabu tunde.?
Mis Jõgeva Muusikakooli klaveriparki puutub, siis see koosneb 11 pillist. Kõige vanem klaver ? seesama, millel vilistlane Raul Vaigla ja õpetaja Gerda Heinmaa ETV “Tähelaeva? saatelõigus mängisid ? pärineb muusikakooli asutamisaastast 1957. Kõige uuem on saali kontsertklaver Estonia, mis valmistatud 1986. ja Jõgevale jõudnud 1987. aastal. Gerda Heinmaa mäletab, kuidas klaverit vedav treilerauto ettearvatust mitu tundi hiljem Tallinnast kohale jõudis ning kuidas 15 vaprat meessoost lapsevanemat kogu selle aja ootasid, et klaver üles tassida. Sisse “õnnistas? uue kontsertklaveri toona maestro Kalle Randalu ise, andes sellel kontserdi 26. novembril 1987. Täpne kuupäev on fikseeritud külalisteraamatus.
?Koostasimegi just äsja aruannet kooli klaveripargi kohta,? ütles Merike Katt. ?Muusikakoolide liit ja kultuuriministeerium viivad nimelt praegu läbi turu-uuringut, mille eesmärk on hakata riigi toel muusikakoolide klaveriparki uuendama.?
Tegelikult on Jõgeva Muusikakoolis kaksteist klaverit. Kaheteistkümnes ? omal ajal isamaalaulik Alo Mattiisenile kuulunud klaver ? toodi kunagi muusikakooli selle teadmisega, et tulevikus leiab see koha Betti Alveri muuseumi Alo Mattiiseni toas. Muuseumi ekspositsiooni kujundades klaverile paraku kohta ei leitud. Nii seisabki pill, mis Merike Kati sõnul õpetamiseks enam ei sobi, ent mis mõne ürituse klaverisaate vabalt välja kannataks, lihtsalt muusikakooli koridoris. Olles nüüd nagu kaudne täiendus klaverinäitusele. Natuke kurb täiendus.
RIINA MÄGI